Maraton ja poolmaraton on sellised distantsid, mille läbimiseks ollakse valmis aeg-ajalt ka natuke kaugemale sõitma. Heidame siis pilgu Eesti lähiriikide suurtele maratonidele ja vaatame, millised neist on kõige populaarsemad.

Soome suurim jooksuüritus, Helsinki City Running Day, on ka sealne suurim maraton-poolmaraton. Enam kui 40aastase rahvajooksu ajalugu sai alguse 1980ndatel aastatel ning see on olnud ka paljude Eesti jooksjate võistluste valikus. Tänavu toimub HCRD 11. mail. Mullu võttis selle võistluse pikimast distantsist osa 1614 jooksjat, poolmaratonil sai tulemuse kirja 6317 osavõtjat.

1. juunil toimuv Stockholmi maraton on põhjamaade suurim ning erinevalt soomlaste suurvõistlusest on sellel kavas vaid üks jooksudistants – maraton. Mullu sai Rootsi pealinnas toimunud maratonil tulemuse kirja 12 714 startinut.

Stockholmi poolmaraton on tänavu kavas 7. septembril ning mõnevõrra üllatuslikult on tegemist sealsest maratonist väiksema üritusega, mille mullu lõpetas 10 724 jooksjat. Rootsi suurim poolmaraton on aga Göteborgsvarvet, mis on ka omas kategoorias maailma suurim. Nimelt võttis selle põhidistantsist mullu osa 30206 jooksjat. Tänavu toimub jooks 18. mail.

Kopenhaageni maraton, millel on tänavused stardikohad täis, toimub samuti maikuus, 5. mail. Tegemist on Stockholmi maratonist mõnevõrra väiksema üritusega. Nii lõpetas mullu sealse maratoni 10 164 jooksjat. Ka 15. septembril toimuv Kopenhaageni poolmaraton on nüüdseks välja müüdud. Mullu lõpetas nimetatud võistluse 24 382 jooksjat.

21. septembril toimuv Oslo maraton on võrreldav Tallinna omaga, nii leiab ka Norra võistluse programmist nii maratoni, poolmaratoni, kui 10 km distantsi. Mullu lõpetas Oslo maratoni 2547 jooksjat ning poolmaratoni 8696.

Eesti lõunanaabrite, lätlaste suurim jooksuüritus on loomulikult maikuine Riia maraton, mille leiab tänavu kalendrist 18.-19. mail. Sealgi on samal päeval kavas nii maraton kui poolmaraton, mullu oli lõpetajaid 1292 (maraton) ja 3086 (poolmaraton).

Riia maraton on ka Eesti jooksjate kõige populaarsem välismaine jooksumaraton ning täiesti arusaadavatel põhjustel: seal osalemine on Skandinaavia üritustest odavam ning sõit, eriti Lõuna-Eestist, lihtsam.

Vilniuse maraton pole jooksvate eestlaste valikusse väga sageli sattunud ning põhjus selleks on lihtne, nimelt toimub sealne võistlus Tallinna maratoniga samal nädalavahetusel, tänavu näiteks 8. septembril. Esimene Vilniuse maraton korraldati täpselt 20 aastat tagasi, 2004.a. Balti pealinnade noorim jooksumaraton on ka kõige väiksem, mullu lõpetas sealse jooksu põhidistantsi 920 osavõtjat ning poolmaratoni 1731.

Milline maraton või poolmaraton eelnimetatutest endale valida, sõltub juba piirkondlikest eelistustest, sest korraldus on neil kõigil ühtlaselt hea. Ka lähiriikide maratonireis kipub võtma ikka 2 päeva, mistõttu sageli saabki määravaks see, kas sulle koht, kus üritus toimub, meeldib või mitte ning üritus ise omandab väiksema rolli. Kõige mastaapsem lähiriikide jooksumaratonidest on kahtlemata Stockholmi oma, kõige enam eestlasi asub starti Riias ning Helsingi oma on tuttav ja turvaline. Vilnius, Oslo ja Kopenhaagen jäävad juba geograafiliselt natuke kaugemaks, mistõttu ka nende populaarsus Eesti jooksjate seas on mõnevõrra väiksem.