Poolmaratoni jooksmine on viimastel aastatel järjest populaarsemaks muutunud, sest tegemist on ühest küljest pika ja väljakutsuva distantsiga, kuid teisest küljest sellise võistlusmaaga, milleks pole vaja pool sajandit valmistuda. Poolt maratoni saad enamasti joosta kõikidel nendel rahvajooksudel, kus on kavas ka maraton, kuid lisaks korraldatakse Eestis ka mitmeid eraldiseisvaid poolmaratone.

Juuni esimesel kahel nädalavahetusel saad startida koguni kahel neist. 3.6. toimub Rakvere ööjooks, mille pikim distants on poolmaraton. Tänavu on ööjooksu start kolinud Rakvere Vallimäele, kas see tähendab seda, et stardis tuleb joosta allamäge ning finišis ülesmäge, on hetkel allakirjutanule veel ebaselge. Ent melu ja möll on kahtlemata ka tänavu esmaklassiline ja jooks ainulaadne.

Nädal hiljem on Eesti idapiiril Narva linna jooks, mis on nagu uus asi ja nagu ei ole ka. Nimelt astub nimetatud jooksuüritus sealmail varem korraldatud Narva energiajooksu tossudesse jätkates antud jooksu traditsiooni, kuid teise nime all. Narva linna jooksul selgitatakse ka Eesti meistrid poolmaratonis ehk rada on täpselt nii pikk kui peab ning korraldus hea.

Poolmaraton on pikimaks distantsiks ka 12.8 toimuval Muhu jooksul. Antud ürituse põhidistants oli aastaid 17,2 km, nüüd juba paar aastat 21,1 km, mahub saarele ära küll, kui ei usu, mine ja vaata ise.

17.9 toimuv Vooremaa poolmaraton on Muhu üritusest mõnevõrra mägisem ning rajale jääb ka sealse kõrgustiku kõrgeim tipp. Ent sügisene Vooremaa loodus on niivõrd hunnitu, et sa ei pane tegelikult seda väikest küngast tähelegi.

Loomulikult, poolmaratoni jooksmisega ei pea sügiseni ootama, esimene kevadine poolmaraton toimub juba 29.4 Vändras. Viiekümnes Vändra maraton on igati pidulik ettevõtmine, Eesti vanim maraton ikkagi. Ka karud on selle ürituse medalil olnud juba aegade algusest saati, on ju Vändra metsades ikka karujahti peetud. Poolmaratoni rada küll metsa ei lähe, vaid kulgeb natuke alevi vahel ja natuke maantee servas ehk teisisõnu on lauge ja kiire.

Küll aga kulgeb metsa vahel teine kevadine poolmaraton, 14.5 toimuv Tartu maastikumaraton. Elvast startiv ja sealsamas finišeeriv üritus pakub sel aastal osavõtjatele uusi radu, sest on ju varasematel aastatel rada ikka Otepäält Elvasse kulgenud. Sel korral enam mitte, mis võimaldab ka raja täpselt poolmaratoni pikkuse teha.

Ka augustikuise Kõrvemaa metsajooksu (20.08) poolmaratoni distants on uus, on ju varasematel aastatel sel üritusel ikka vaid 5 ja 10 km distantsid kavas olnud. Kõrvemaa on väga ilus kant, ka ilma suuskadeta.

Kevadel saad poolmaratoni nälga rahuldada 20.05 Tallinnas Järve metsas ja kergliiklusteel toimuval Janeki maratonil. Kui poolmaraton sind aga näljaseks teeb, siis pole ka selle pärast vaja muretseda, nimelt pakutakse sel üritusel kõikidele lõpetajatele ka mõnusalt šokolaadist browniet.

Nädal hiljem, 27.05 leiame poolmaratoni nii Ruhnu saarel toimuva Liise jooksu kui Raplas toimuva Selveri suurjooksu programmist.

22.06 toimuval Pärnumaa Võidupüha maratonil on samuti kavas 21,1 km pikkune distants. Start antakse Reiult ning esimesed 4-5 kilomeetrit kulgevad männimetsa varjus, misjärel siirdutakse Pärnu poole. Mõnus suvine võistlus, mille muudab huvitavaks ka selle vahelduv rada.

Suve teises pooles saad 21,1 km joosta veel Jõhvis 18.-19.7 toimuva staadionmaratoni raames või siis 12.8 Järvakandi igamehe maratoni raames. Oktoobris avaneb poolmaratoni võimalus Tartu linnamaratonil ning 14.10 toimuval Alari 100nda maratoni nimelisel üritusel Türi-Allikul.

Kokku on 2023.a. kavas seega enam kui 20 poolmaratoni ning seda distantsi võid läbida nii linnas, maanteel, metsas, kui ka staadionil. Midagi igale maitsele.

Kogu tänavust poolmaratonide kalendrit vaata Marathon100 veebist siit.

Loading...