Ööjooksu särk seljas, jooksupüksid ja tossud jalas ning jooksuks valmis. Pool tundi enne starti rääkisime isaga ja treeneriga, kes ütles et alla 50 minuti suudan ikka joosta, olin ka ise kindel et saan sellega hakkama. Tunne oli hea ja olin jooksuks valmis, kuid sel hetkel ei teadnud ma, mis mind ees ootab.  

Muidugi alustasin soojenduse tegemisega liiga hilja, 15 minutit enne starti tegin kiiresti mõned harjutused ja suundusid stardikoridori. Selleks hetkeks olid sissepääsude juures juba väga pikad järjekorrad ja sattusin selle tõttu stardikoridori lõppu. Proovisin ka ettepoole minna, kuid inimesi oli väga palju ja see mul ei õnnestunud.

Stardini oli umbes 2 minutit. Vaikselt hakkas närv tekkima, kuid rahustasin ennast maha, sest sisetunne ütles, et tuleb hea jooks. Ja siis kõlaski stardipauk. Olin valmis jooksma, kuid siis mõistsin et olen ju stardikoridori lõpus ja tegeliku stardini on vaja veel umbes 3 minutit kõndida. Kui lõpuks stardini jõudsin, panin kella tööle ja pidin palju pingutama, et saada mööda inimestest, kes läbisid raja jalutades. Umbes teisel kilomeetril sain lõpuks normaalselt joosta ja arvasin, et nüüd läheb kõik ainult paremaks, kuid ma eksisin. Umbes 3 minutit hiljem märkasin et jalanõu paelad on lahti tulnud. Pidin jääma seisma ja need uuesti kinni siduma. Sel hetkel hakkas juba lootus kaduma – mis veel valesti võib minna.

Järgmised 4 kilomeetri proovisin joosta soovitud tempos , et saaksin lõpetada siiski alla 50 minuti. Väga palju olid abiks tee ääres kaasa elavad inimesed ja ka ergutuspunktid. Kuid muidugi pidi midagi siiski valesti minema......kuuendal kilomeetril tundsin reie ülaosas valu – püksid, millega olen jooksnud mitmeid kuid ilma probleemideta, hakkasid just nüüd hõõruma. Iga kilomeetriga muutus valu aina hullemaks ja tahe jooks lõpuni joosta hakkas kaduma. Proovisin kuidagi siiski läbi valu tempot hoida ja lõpuni joosta.

Nähes viimast kilomeetripunkti võtsin ennast kokku ja lisasin tempot. Iga samm muutus aina valusamaks, kuid teadsin, et lõpp on lähedal. Lõpuks oli näha ka see kauaoodatud finiš. Astudes finišijoonest üle panin kella kinni ja katsusin pükste poolt ära hõõrutud kohta, kohe pärast seda kahetsesin ka oma tegu sest higise käega seda katsudes muutus valu veel hullemaks. Hiljem käisin läbi ka kiirabiauto juurest, kus pandi mulle jala peale suur plaaster.

Lõppkokkuvõttes tuli minu neto ajaks 55.48

Koht 798/3919

Koht naiste arvestuses 212/2479

Koht vanuseklassis TA 15/273

Annabel valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Jooksupartner. Teda juhendab Einar Kaigas.