Sel laupäeval, 7. mail toimub Pärnumaal Eesti vanim maraton, Vändra maraton. Üritus kannab järjekorranumbrit 49, kuid selle juured ulatuvad tegelikult nimetatud numbrist kaugemalegi. Nimelt korraldati esimene Vändra maraton 1956. aastal. Võrdluseks: esimene New Yorgi maraton joosti aastal 1970 ehk 14 aastat hiljem, Londonis oli maraton kavas esmakordselt 1981, Berliinis 1974.

Esimene Vändra maraton oli loomulikult midagi muud, kui tänapäevane rahvajooks. Starti asus vaid kuus võistlejat. Vändra maratoni rada oli väga kiire ja korraldus kõrgetasemeline, mistõttu ürituse raames peeti regulaarselt ka Eesti meistrivõistlusi maratonis. Erinevalt tänapäevast toimus Vändra maraton sügiseti, 1956. aastal näiteks 30. septembril.

19 aasta pikkune paus tuli Vändra maratoni korraldusse sisse üheksakümnendate keskpaigast, kuid 4. mail 2013 võistlus taastati. 2022.a. on Vändra maratonil seega väikene juubel: tegemist on kümnenda naasmisjärgse maratoniga. 2023.a. ootab ees aga suur juubel: 50s Vändra maraton!

Kümnendate algust võib lugeda ka uue Eesti jooksubuumi algusajaks. Jooksukalender muutus märkimisväärselt ning väiksemaid piirkondlikke jooksuvõistlusi lisandus erinevatesse paikadesse. Algus pandi sellistele rahvajooksudele nagu Hiiumaa maraton, Mulgi maraton, Pääsküla raba maraton, Haapsalu maraton, Haanja 100, Järvakandi igamehe maraton, Rakvere talvemaraton, Pärnumaa võidupüha maraton. Osasid nimetatud võistlustest me 2022.a. küll enam kalendrist ei leia, küll aga on omal kohal jätkuvalt Vändra maraton.

Vändra maratonil on klassikalise rahvajooksuna võistlusprogrammis lisaks maratonile ka lühemad distantsid: poolmaraton, 16 km ja 8 km, lisaks lastejooksud. Sealse võistluse muudab lisaks ajaloole eriliseks loomulikult hea korraldus ja lauge rada. Palju neid jooksumaratone siis on, kus finišis ootavad söök, tünni- ja leilisaunad ning iga lõpetaja saab ilusa medali kõrval veel jooksusokidki!

Maratoni (ja tegelikult ka teiste distantside) rada on väga lauge, kulgedes esimestel kilomeetritel Vändra peatänaval ning seejärel Paidet Pärnuga ühendaval maanteel. Seetõttu sobib sealne rada nii isikliku rekordi ründamiseks kui vormi testimiseks.

Kuna maratoni peakorraldaja Joel Tints on ise läbinud 213 täispikka jooksumaratoni, on täpselt teada, mida jooksja rajalt ootab. Joel on küll viimastel aastatel olnud jooksurajalt mõnevõrra eemal, kuid otsustanud tagaspisi pikematele distantsidele naasta.

Vändra maratoni osavõtutasu on eelregistreerimisel 35 eurot, poolmaratonil 30 ning lühematel distantsidel vastavalt 25 ja 20 eurot. Registreerimiseks ja lisainfo saamiseks vaata korraldaja kodulehele www.mispo.ee. Ennast saab üritusele kirja panna loomulikult ka võistluspäeval, kui siis on osavõtumaks 5 euro võrra kallim.