Narva Energiajooks - kui pulss ületas arvutusliku maksimumi
Seekord ületasid pulsikellale ilmunud numbrid minu arvutusliku maksimumi, kuid finišis asuv kell näitas minu senisest tippmargist märksa väiksemaid numbreid. Lõpuks parandasin eelmisel aastal joostud poolmaratoni rekordit!
Ettevalmistused
Võistlusele eelnenud treeningperiood oli mahukas ja andis nii mõnegi rekordnumbri. Mais kogunes jooksukilomeetreid tervelt 231 – nii palju ei ole ma veel varem ühes kalendrikuus jooksnud. Samuti oli rekordiline treeningutele kulunud aeg, mis andis koos jalgrattasõidu ja sisetreeningutega kokku 37 tundi! Seis tundus olevat päris hea.
Alates juuni esimesest päevast vähendasin kõvasti treeningmahtu, et ikka Narva jooksuks puhanud ja värskes vormis oleksin. Paraku on võistluseelsetel “tankimise” perioodidel üks kaval vimka sees – vähenenud treeningmahtude tõttu on oht, et kehakaal pisut tõuseb. Loomulikult läkski nii, et võistluspäevaks oli täiesti märkamatult kehakaal 1-2 kg võrra tõusnud, kuid mis teha – pidin sellega leppima. Ja eks oma osa annab ka grillihooaja tuline edenemine – liha säriseb juba mõnuga!
Esmakordselt Narva Energiajooksul
Debüüdiks valmis, sõitsin perega Narva. Esimese asjana võtsin kohe stardimaterjalid välja. Tohoh! Tavaliselt on ümbrik igasugu manti täis, aga seekord oli lisaks numbrile ainult 2 voucherit. Pole hullu, saame hakkama. Seejärel veel paar korda sinises kabinetis (teate küll – jooksjate värk) ja vutt-vutt riietuma.
Enne soojendust pidi Marathon100 programmipunt saama ühispildi tegemiseks üleval linnuse hoovis kokku, aga paraku kohtumispaik muutus ja mul ei olnud telefoni kaasas. Sellest hoolimata saime Katrini ja Timoga vähemalt oma pildi tehtud
Marathon100 projektikaaslased Katrin ja Timo
Soojendus, mõned harjutused ja võimlemised tehtud, suundusin aegsasti stardikoridori. Igaks juhuks üsna vara – pidi ju tulema rekordarv osalejaid. Jõudsin veel mõelda, mis ma endale siis eesmärgiks võtan. Praegune rekord 1:29:45 tuli kindlalt üle joosta, aga mis võis olla see reaalselt saavutatav eesmärk? 1:27:00, keskmine tempo 4:05 – 2 minuti ja 45 sekundiline rekordiparandus tundus täitsa hea plaan. Mõned hetked veel ja oligi…
…START!
Minek oli ärev, rahvast oli kitsal jõepromenaadil päris tihedalt ning pidin vägisi pundiga kaasa liikuma – oma tempo peale ei olnud mahti mõelda.
Olukord rahunes, vaatasin kellale – distants: 0, aeg: 0:00:00,00. Pekki küll, ma ei pannud kella käima! No selge, kell käima ja edasi. Kilomeeter kopikatega oli juba läbitud – isikliku rekordi graafikul pidin kellaaja abil silma peal hoidma, sest stopper näitas umbes 4 minutit ja paarkümmend sekundit mööda.
Kui rajamärgistuste järgi olin juba 6 km jooksnud, siis samal ajal said stopperi järgi esimesed 5 km läbitud. Aeg: täpselt 20 minutit. Nagu ikka – alustasin planeeritust kiiremini. Hoolimata faktist, et juba praegu kõikus pulss 180 kandis, jätkasin umbes samas tempos. Enne starti manustatud kofeiinishott ja veidi varem ära söödud kofeiiniga energiageel pididki pulssi tõstma.
Järgmised 5 km läksid veel lennates – ajaga 20:18. Loogiliselt mõeldes järeldasin, et olen oma eesmärgist pisut ees – väga hästi! Kuid siis keerasime jõe äärsele maanteele suunaga Narva-Jõesuu poole ja pagan – tuul oli vastu.
Vastutuule ärakannatamine tõi mõningase tempolanguse, kuid õnneks leidsin tempomeistri, kelle taha veidigi tuulevarju pugeda. Ilma temata oleksin tõenäoliselt need 3 tuulist kilomeetrit oma 20-30 sekundit aeglasemalt jooksnud. Aga sellest hoolimata – olukord läks iga kilomeetriga raskemaks ja pidin ropult pingutama, et jooksutehnika päris ära ei laguneks.
agasipööre oligi käes. Hetkeline kergendus asendus väga kiiresti palavusega. Vastutuult enam ei olnud, aga ega tempo ka enam ei tõusnud – jätkasin ikka 4:10…4:20 min/km. Mingil hetkel jõudis aga kohale, et paari kilomeetri pärast on finiš – see andis kuhjaga motivatsiooni veel viimasteks pingutusteks.
Taaskord jõeäärsele promenaadile jõudes, lisasin tempot. Kilomeeter enne lõppu panin veel veidi juurde – pulsikell näitas juba üle 190! Aga oh ei – kolmsada meetrit enne finišit olin täiesti kutu, kuid õnneks jõudsin ikkagi üle lõpujoone. Tablool ilutsesid numbrid 1:26:26.
Uus tippmark lõpuks käes!
Distants – 21,1 km, aeg – 1:26:21, koht üldarvestuses – 87 (1013). Link Sravsse.
Kõiki tulemusi vaata Marathon100.com andmebaasist.
Jooksu kulg kujunes jällegi juba vanast ajast tuttavaks – alguses plaanist kiiremini, lõpus plaanist aeglasemalt. Positiivse noodina toon välja, et seekord ei toimunud väga suurt ärakukkumist – tempo langes, aga mitte hullusti.
Pulss oli terve võistluse ajal pööraselt kõrge – selles süüdistan enne võistlust tarbitud kofeiini. Kuid eks muidugi – pingutus oli ka suur.
Nüüd on käes suvi ja tihe võistlusgraafik leebub – järgmine jooksuvõistlus on tõenäoliselt juuli alguses Pühajärvel.
Nautige Eesti suve ja päikest, kuni seda veel on!
Janar valmistub SEB Tallinna maratonil maratonis kolme tunni piiri ründama. Tema tegemistel võid pilgu peal hoida ka tema blogi lugedes.
Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõgile.