Neljapäevane Sparta ühistreening on mu nädala lemmiktrenn!

Tundub, et alles see oli, mil kribasin kokkuvõtvat jutukest märtsikuu toimetamistest, aga nüüd oleme juba otsapidi mais. Ulme, kuidas aeg lendab!

Mõtlesin seekord anda natuke lähemat ülevaadet sellest, kuidas on minu treeningplaan üles ehitatud. Nädalas jooksen reeglina 4 korda, lisaks on kavas 1 kerelihastele keskenduv jõusaalipäev. Tugev korsett on teadupärast ülioluline komponent jooksja arsenalis – pikal jooksul ei jõua nõrgad kerelihased õiget jooksuasendit kaua hoida. Kui jõusaalipäeval annan kõhule-seljale-külgedele korralikult hagu, siis tegelikult teen lisaks ka kodus veel mitmeid kordi nädalas peale jooksu või ka vabadel päevadel 10-15-minutilise kerelihaste harjutuste seeria.

Aprillikuus ületas jooksukilometraaz esmakordselt minu jooksuajaloos 200 km piiri. Kui rääkida jooksutrennidest lähemalt, siis nädalasse kuulub kindlasti üks madalapulsiline taastav jooks, üks pikk jooks ühtlases tempos, üks intensiivsem ja arendav jooks (fartlek, tempojooks, mäkkejooksud) ning üks ühistreening Sparta jooksugrupiga, kus soojendus- ja lõdvestusjooksu vahele jääb natuke võimlemist, palju jooksuharjutusi, kiirendusi ja muud põnevat. See neljapäevane Sparta ühistreening on mu nädala lemmiktrenn. Paar korda, kui on juhtunud niimoodi, et muude plaanide/trennide tõttu ei ole treeningkavasse ühistrenn sobinud ja olen selle asemel pidanud samal ajal üksi oma taastavat jooksu sörkima, siis olen igatsevalt ja kadedusega eemalt seda lõbusat trenniseltskonda põrnitsenud... Igatahes soovitan väga neile, kes üksi metsa vahel aastaid samas tempos sama distantsi kütavad (nagu mina vanasti), liituge mõne jooksugrupiga ning teie treeningutesse tuleb palju rohkem särtsu ja värvi, ausalt!

Kui ennist kirjutasin, et olen usin kerelihaste treenija ning ka jooksumotivatsioon on jätkuvalt kõrge, siis mõnes asjas olen ma laisk ka – nimelt venitamises. Käisin enne treeningute algust Teraapialaekas füsioteraapias ning sain füsioterapeudilt personaalsed venitusharjutused, mis peaksid ennetama mind varasematel aastatel kimbutanud vigastusi ning aitama treeningperioodil keha paremini hooldada, aga ma ikka hoolega „unustan“ ja „ei leia aega“, et neid harjutusi teha. Eelmisel nädalal hakkasingi aeg-ajalt tundma närivat valu säärte esiosas, mis on märk sellest, et seal hiilib vana tuttav luuümbrise põletik... Samuti tundsin pärast nädalavahetusel toimunud pikka jooksu, et vasaku jala reie tagumises ülaosas on mingi valulikkus. Õnneks oli mul sel hetkel läheduses mu imeliste kätega massöörist ema, kes mind põhjalikult üles turgutas ning valu kaduma pani. Küll panevad sellised hetked peas tööle häirekella ning seepärast lubasingi nüüd endale pühalikult, et edaspidi hooldan ja hellitan oma keha paremini, mitte ainult ei piitsuta teda.

Aprillikuu: