Juunikuu läks väga kiiresti. Sain õnneks oma vigastusest lahti ning asusin rahulikult uuesti treenima. Olin nii õnnelik kui sain kõndida ilma valuta. Samuti minu füsioterapeut ütles, et mine jooksma muidu ei alusta kunagi. Aga kuidas? Mul ju veel jalutadagi ebakindel. Sain aru, et meie aju ja keha salvestavad kõik valu ning see piinab meid veel tükk aega hirmuga, et jälle on kuskil midagi katki või jälle valus. Võitlesin oma hirmudega ja suured tänud minu treenerile Kaupole, kes kuulas kõik minu soove ja alati oli valmis kohandama treeningkava.

Kui tundsin ennast tugevamana alustasin grupitreeningutega uuesti ja oi kuidas ma neid naudin. Suvel heade ilmadega jooksmine peale tööd on imeline. Mina, kes ma alati olin hommiku inimene, jooksen nüüd õhtuti!? Kes pole veel jooksu treeninguid proovinud, siis tere tulemast FB Jooksmine gruppi - te hakkate neid nautima, ma luban.

Käisin ka Narva energiajooksul, vigastuse tõttu jooksin ainult 5km, aga vaatamata palavusele läks ikka hästi. Sain kinnituse, et võib jätkata tavalise treeningrutiiniga.

Vahepeal olin ka puhkusel Türgis ja kõik treeningkavas olnud jooksud said tehtud. Kell 5 äratus enne päikesetõusu ja palavust ning jooksma. Sain tehtud isegi mäkketõusud ja pikad jooksud. Kuigi algul oli raske aru saada, et kus ma ikka need 2h jooksen, siis pole vaja kahelda, vaid lihtsalt minna jooksma. Joosta saab igal pool, kui on soovi. Ja kuna mulle meeldivad rohkem just aktiivsed puhkused, sobisid jooksud minu päeva ideaalselt.

Siit ainult edasi - tugevamaks ja kiiremaks.

Jevgenia valmistub Tallinna maratoniks klubis FB Jooksmine Kaupo Tiisläri juhendamisel.

Fotod: Mallor Malmre