Eesti ainus ööpimeduses toimuv jooksumaraton – Ida-Virumaa Staadionimaraton – saab peatselt seltsilise.  Nimelt korraldavad Suusahullud 5. novembril esmakordselt Ööjooksumaratoni.  Nimi võib küll petlik olla, kuna võistlus ise tegelikult öösel ei toimu – start antakse juba kell 17.00.  Samas, täpselt nagu päevavalgust saab Eestis nautida suvel juba kell viis hommikul, nii saab ka mõnusat pimedust novembris kogeda juba kell viis õhtul.  Finiš suletakse tegelikult juba tund enne keskööd ehk päris öösel võistluse raames joosta ei saagi.

„Ööjooksumaratoni mõte on tegelikult kahe ühismõtte sümbioos,“ kommenteeris uudse jooksuvõistluse ideed Andres Laur Suusahulludest. „Esiteks kuulub meie klubisse hetkel ookeani taga töötav Pärtel Piirimäe, kes suvel peale seljaoperatsiooni otsis võimalust pehmel maastikul maratoni joosta. Peale tema ligi 1000 tõusumeetriga treeninguks tehtud proovi, tundus idee (uue võistluse korraldamisest) juba iseenest põnev. Teiseks, oleme juba mitu aastat uue aasta algul korraldanud Suusahullude suusamaratoni, mis samuti öömaratoni nime kannab (toimub samuti õhtuses pimeduses). Sellest tulenevalt ei hakanud jälle ühte valges jooksu korraldama, vaid panimegi kaks head kokku.“

Ööjooksumaraton ei ole tavaliste killast, seda ütleb juba nimigi, kuid eriliseks teeb selle võistluse ka jooksurada.  Võistlus toimub Käärikul ning võistlustrassiks on nn. Kekkose suusaring, millel paikneb nt. paar 50m kõrguste vahega tõusu (foto rajast Eesti Terviseradade veebilehelt).  Kekkose ringi, mil pikkuseks 14km, võib läbida ühel, kahel või kolmel korral ehk distantsideks siis vastavalt 14, 28 ja 42km.  Võistluskeskus paikneb Kääriku suusaradade staadionil.

„Kui vaadata spordivõistluste kalendrit, siis "laiatarbevõistluseid" on iga nädalavahetus võimalik valida mitmeid erinevaid ja seda endale meeldivaimas paigas,“ lisas Andres Laur. „Meie klubi korraldatud üritused ei ole sellele "turule" kunagi pretendeerinud ja seetõttu ilmselt Eesti suurimat rahvaspordisündmust sellest kunagi ka ei saa.“ 

„Aga kuna idee ise on juba nii äge ja toimub esimest korda, siis sellest üritusest osavõtmata jätmine jääb igale spordisõbrale tõenäoliselt kripeldama.“

„Lisaks on ju võimalik valida 3 erineva distantsi vahel ja oleme "suusarahvale" mõeldes rajale lubamas ka suusakeppidega sportlasi.“

Teistmoodi jooksurada ja pimedas toimuv võistlus tähendab loomulikult suuremat väljakutset nii osalejatele kui korraldajatele.  Korraldajad mainivad tagasihoidlikult võistluse veebilehel, et temperatuur ja maastikujooks kokku kulutavad 25%-50% rohkem energiat kui ideaalsetes tingimustes maanteejooks.  Rahvakeeli tõlgituna tähendab see väljend aga seda, et nt. maratonirajal tuleks arvestada vähemalt 25% aeglasema jooksutempoga.  Ehk – kui muidu oled nelja tunni mees, siis Käärikul oled viie tunni mees . . .

„Osalejatel on kohustuslik kaasa võtta pealamp ja soovituslik ka teine valgust näitav vahend, mis rajatähistuse helkurpaelad rajalt ülesse leiavad,“ soovitab Laur.

„Ilmselt osavõtjal peab olema endal piisavalt "hullu" sees, et seda kõike nautida. Teistpidi, mis saab tähistaeva all ja vaikses metsas kulgemise vastu olla? Meie omalt poolt teeme kõik endast oleneva, et rada oleks ühesti mõistetav (tähistatud) ning kõik rajale minejad ka rajalt tagasi tulevad. 42km läbijatele on meil kindlasti ka omapärane meene.“

Rajal paikneb ka kaks toidupunkti nii et päris metsamarjade najal jooksjad võistlust läbima ei pea.