Just nii kõlab ühe huvitava kergejõustikuvõistluse nimetus, kus oli mul au osaleda sel suvel. Ehk 5.PKO Wrocławi öine poolmaraton. Tuleb tõdeda, et antud jooksule sattusin ma juhuslikult.

2014.aasta suvel, kui osalesin Venemaa-Poola ühisel XX poolmaratonil, mis kandis nime Гусев-Gołdap, nägin, et pool päeva on vähe, et tutvuda Poolaga. Seda seetõttu, et pärast finišeerumist sõitsin ma tagasi Kaliningradi, sest Venemaa linn Königsberg meeldib mulle väga.

Märtsis tutvusin veebis Poola muusikutega, kes kutsusid mind enda juurde Wrocławi linna kontserdile. Otsustasin reisi kasuks. Miks mitte, reisimine laiendab silmaringi ja harib.

Juunis hakkasin uurima, kes tuttavatest rekkameestest sõidab Eesti ja Poola vahel. Üks tuttav Lätist Valkast vastas mulle, et tal on plaan minna Saksamaale Poola kaudu ning sõita Wrocławi linnast ca. 20km kauguselt mööda. Ta oli nõus mind autole peale võtma. Koos on ju toredam pikka maad sõita. 9. juunil 2017 saimegi Valga raudteejaama ees kokku ning suundusime Lätti. Valkas istusime rekka peale ja panime minekut. Sõitsime koos ja ajasime juttu. Õhtul jõudsime Poola. Tegime peatuse Suwałki linna lähistel asuvas rekkaparklas. Kui odav on kõik Poolas! 6 zlotti ehk ca 1.45 euro eest sai suure omleti juustuga, millest oli kõht kohe täis. Vaaauuuu...  Poolakad on väga külalislahked inimesed, nagu teisedki slaavlased. Vene keelestki saadakse igal pool aru, sest poola keel sarnaneb sellele.

Pole ime. Mäletan, et kui ma käisin koolis oli Tartu Puškini Gümnaasiumis meie emakeeleks vene keel. Aga mõned õpilased rääkisid kahte ja isegi kolme keelt vabalt. Nii oli nt. meie klassis kaks poissi ja üks tütarlaps, kes valdasid peale vene ka poola keelt. 

Ka minu jooksusõbrad Venemaalt ja Valgevenest muudkui kiidavad Poola jooksuvõistluste korralduse taset.

10.juunil parastlõunat jõudsin ma Dąbrowica külla, mis asus Wrocławist kõigest ca. 20km kaugusel. Jätsime hüvasti ning ma hüppasin oma seljakotiga rekkalt maha. Juht suundus Saksamaale ja mina kondama mööda küla. Kohalikelt uurisin, kuidas saab sõitta Wrocławi. Mina pärisin vene keeles ja mulle vastati meelsasti poola keeles. Mind juhatati raudteejaama. Viimane kujutas endast poolmahajäetud kahekordset hoonet, kus esimesel korrusel oli kunagi raudteejaama hoone ning teisel korterid. Igal pool lapsed väljas mängimas. Viskasin oma seljakoti maha ning heitsin murule pikali. Poolteist tundi läinud kui lumi keset suve. Kaugelt oli kuulda rongi häält. Ongi kohal. Ronisin peale. Kontrolörilt ostsin pileti, mis maksis vist 10 PLN ehk kalkuleerimiseks eurodes jagage ca. 4,15-ga.

Stardi eel

Jõudes Wrocławi üllatusin. See Poola piirkond meenutas mulle Venemaa Kaliningradi oblastit. Väga sarnased omavahel. Wrocławi linn sarnanes Kaliningradile väga. Mõne päeva pärast ehk 14.juunil oli suur pidulik kontsert, kus esinesidki minu Poola muusikutest sõbrad. Mõned päevad enne kontserti käisin nende proove muusikakoolis vaatamas. Vahva oli jälgida, kuidas see kõik samm-sammult sünnib. Väga huvitav oli.

15.juunil sõites mööda linna autoga ringi märkasime, et igal pool linnas tänavate tablood näitasid hoiatust, et seoses 17.juunil toimuva 5. PKO Nocnym Wrocław Półmaraton-ga on liiklus linnas ajavahemikul kell 20:00-01:00 suletud. Hakkasime uurima, millega tegemist. Selgus, et tegemist oli 5. Wrocławi öise poolmarartoniga, mille peasponsoriks oli PKO Bank Polski. Mul tekkis kohe suur soov osaleda. Teadsin, et 17.septembril 2017 on tulemas Wrocławi maraton, aga öisest poolikust 17.juunil 2017 polnud ma varem midagi kuulnud.

Läksime kohe netti, kuid nägime, et online registreerimine oli juba suletud. Juhendis oli kirjas, et vabade kohtade olemasolul saab ennast panna kirja 16.juunil ehk EXPO-l 100 zlotti ehk 25 euro eest.

Stardieelsel päeval suundsime Wrocławi staadionile, kus oli võistluse sekretariaat ja numbrite väljastamine. Ühtlasi oli seal ka EXPO. Enne kohale jõudmist helistasime korraldajatele. Viimased tõdesid, et registreerida ei saa kohe kindlasti, sest maikuu keskel olid juba absoluutselt kõik vabad kohad välja müüdud. Meil tekkis meeleheide. Samas ei kaotanud me lootust, et kui nii ei saa, siis kuidagi moodi ikka saab. Jõudes kohale räägiti meile sama juttu. Ehk täna kavatsetakse saata kõikide jooksjate andmed kindlustusfirmasse jne. Meie aga jonnisime, et sooviksime suhelda vanema sekretariaadi spetsialistiga. Kohale kutsuti sekretariaadi töötaja, kelle nimeks Kasia. Viimane pajatas, et vabu kohti enam pole. Mina ütlesin, et soovin Eestis antud võitsluse kohta artiklit avaldada. Aga, kui ma ei saa ise osaleda, siis ei tule see kõne alla. Kasia mõtles ning seejärel võttis laua alt ühe stardinumbri ja registreerimise ankeedi. Korraldaja tõdes, et mul räigelt vedas. Süsteem eksis ja väljastas ühele jooksjale kaks stardinumbrit. Mind registreeriti ära. Maksin stardieelse päeva osavõtutasu ehk 100 PLN ehk ca. 25 EUR. Korraldajad sisestasid minu andmed arvutisse ning seejärel õnnitlesid eduka registreerimise puhul. Yes! Stardunumber käes. Seejärel võtsin ma T-särgi ja staripaketti välja. Super! Oli hea meel ennast õnneseenena tunda. EXPO-l sai erinevate inimestega tutvuda. Tekkis selline tunne, et pool maakera tuli Wrocławi linna öösel poolikut nautima ehk erinevate riikide esindajad olid kohal. 

Võistluse EXPO

Pärast EXPO-t sõitsime poodi, kus sai kõigest 30 PLN ehk ca.7,50 EUR eest omale jooksususse hankida. Suuruselt kaks numbrit väiksem minu omast ehk olid nad mulle nii pikkuse kui ka laiuse poolest kitsavõitu. Samas, üheks korraks parajad. Õhtul avasime osaleja paketti. Väga rikas. Erinevad geelid, magneesium, reklaamid, fitnesspudrupulber, joogid, nuustik jms. Märkimisväärt oli ka see, et stardinumber kujutas endast kinofilmi kaameralindi fragmenti, kus poola keeles oli kirjas: „Tuleb öine kino, kus pearollis on…“ seejarel järgnes osaleja nimi. Kuna algul oli toosamune rinnanumber omistatud eksimuslikul moel teisele mehele, seega oli seal võõras nimi peal. See polnud suurim probleem. Sõitsime paljunduskeskusesse, kus valmistati täpselt samasugune kleeps minu nimega. Seega, nüüd oli David Arutyunyan ehk siis mina pearollis. 

Osaleja pakett

Järgmine päev magasin ennast korralikult välja, sest kiiret polnud kusagile. Start anti alles kell 22:00, Wrocławi linna staadioni ees. 

Stardipaika tulime paar tundi varem. Rahvast igal pool paksult. Autot pole eriti kuhugi parkida. Tavaline probleem igal suurüritusel. Kohe oli aru saada, et tegemist väga laheda jooksuvõistlusega. Igal pool kaasaelajad. Paarkümmend minutit enne starti avati ühine stardikoridor. Trügimist eriti polnud, sest niikuinii arvesse läks finišeeruja neto-aeg. 

Kommentaator tõdes, et ilm on jooksmiseks paras ja kirjas rekordiline arv jooksjaid. Seda enam, et antud tore poolik tähistas oma esimest juubelit. 

Veerand tundi enne starti hakati jooksjaid stardieelse võimlemisega ergutama. Ilm oli niiskevõitu ehk jooksmiseks paras. Minu puhul oli aga paar miinust: et jooksin tavalistes sortsides ja jooksusussid olid väiksema suuruse tõttu ebamugavad. 
Stardi eel tervitasid meid Wroławi linnapea Rafał Dutkiewicz, klubi Wrocław Maraton direktor Wojciech Gęstwa, kelle allkiri on minu osaleja diplomil ning peasponsori PKO Pank Polski juhatuse esimees Zbigniew Jagiełło. 

Stardi eel

Kommentaator hakkas sekundeid ette lugema: Kolm, kaks, üks… ja ongi kaugel stardipauku kuulda. Start anti, aga meie ikka veel seisame, kuna osalejad oli rekordiline arv. Kusagil alles kaheksa minuti pärast jõdsin ma stardiväravatest läbi. Igal pool kaaselajad oma peredega. Pole paha. 

Liikusime Grünvaldi sillale, mis oli pühendatud 1410. aasta Grünvaldi lahingule, kus poola-leedu rüütlid said saksa rüütlitest jagu. Edasi viis meid marsruut linna tänavatele. Iga 3-5km tagant oli TP, kus sai juua vett ja energiajooki ning süüa banaane ja rosinaid. 

Esimesed 5km oli mul tempoks 5:08min/km.10km-st oli mul tempoks 5:15min/km ning alates 15km-st võistluse lõpuni jooksutempoks oli stabiilselt 5:19min/km. Kusagil ca. 17km-ni hoidsin ma 1:45 tempomeistri sabas. Pärast tempo aga langes, kuna kitsaste jooksujalatsite ja vale pehmenduse tõttu hakkasid mul jalad valutama. Samas alla anda oli juba suhteliselt hilja. Panin hambad ristis aga edasi. Ületasin finišijoone staadionil pealtvaatajate suure aplausi saatel neto-ajaga 01:52:20, mis andi mulle 4198.üldkoha („M30“ vanuseklassis koht 1535). Kokku lõpetas 9894 sportlast. Viimase ajaks fikseeriti 03:16:14. Eesti esindajatest olin ma seal ainuke. 

Finišis ootasid mind soliidsed korraldajad, kes surusid kätt ja riputasid mulle suure uhke medali kaela. Viimasel oli kujutatud esiküljel Grünvaldi sild ja all sinine email, mis sümboliseeris Odra jõge. Tagaküljel oli medalil võistluse rada ja kaks äärt: vasakpoolsele sai oma nime- ja parempoolsele tulemust graveerida lasta. 

Võistluse medal

Poola kergejõustikuvõistluse kultuur on iseensest väga heal tasemel. Soojalt soovitan, kui keegi sattub kunagi Poola, siis eelnevalt uurige, ega seal mingeid kergejõustikuvõistlusi pole. 

Tulemused olid aga järgmised: 
I koht Mengistu Zelalem Efioopiast ajaga 01:03:49
II koht Joseph Mutwanthei Mumo Keeniast ajaga 01:03:57
III koht Adam Nowicki Poolast ajaga 01:04:03 

Märkimisväärt siinkohal on ka see, et kohe algusest peale lugesin ma juhendist, et antud kergejõustikuvõistlusel on erladi loodud võistlusklassid meedia ja teiste kollektiivide jaoks. Hea mõte, et kaasata erinevaid kollektiive oma koibi liigutama. 
                                            Lõpetanud meeste preeimiad:
I koht 01:02:27 ja kiiremini 5000 PLN, 01:03:30 ja kiiremini 2000 PLN ja 01:04:30 ja kiiremini 1500 PLN.
II koht 01:03:30 ja kiiremini 1500 PLN ja 01:04:30 ja kiiremini 1000 PLN.
III koht 01:03:30 ja kiiremini 1000 PLN ja 01:04:30 ja kiiremini 800 PLN.
                                       Preemiad naistele olid aga järgmised: 
I koht  01:11:42 ja kiiremini 5000 PLN, 01:12:30 ja kiiremini 2000 PLN ja 01:13:30 ja kiiremini 1500 PLN. 
II koht 01:12:30 ja kiiremini 1500 PLN ja 01:13:30 ja kiiremini 1000 PLN.
III koht 01:12:30 ja kiiremini 1000 PLN ja 01:13:30 ja kiiremini 800 PLN.

Atmosfäär oli väga sõbralik ja rahvusvaheline. See oli ikka seda väärt, et oma 25. poolmaraton Poolas joosta. 
Iseensest on Poola väga huvitav riik. Riik, kus elab konservatiivsusest prii ja külalislahke ühiskond. Riik, kus on täiesti vaba meedia ja kus on objektiivne suhtumine ajaloosse. Nii näiteks linnaosa, kus ma peatusin sõpradel külas meenutas mulle meie Tartu nõukogudeaegset Annelinna. Pisike mikrorajoon kandis „Sõpruse“ nime. Hoovis seisis Poola-Nõukogude Liidu omavahelise sõpruse mälestusmärk. Viimane kujutas endast ette rahvariietes vastassoost esindajate paari, kes vihtisid käsikäes rahvatantsu. Kuna mina sündisin Nõukogude Liidus ja mu sõbranna Poolas, otsustasimegi teha sellesama nostalgilise mälestusmärgi ees paar ilusat pilti. 

Wroclawis

Rääkides Wrocławist tuleks tõdeda, et ka siin on ajalugu usinalt vaeva näinud. Läbi aegade on see linn kuulunud kord sakslastele ning kord poolakatele. Alles hiljaaegu ehk pärast II maailmasõda läks Poola käest Nõukogude Liidule Lvovi linn (Ukraina NSV-s Lvivi linn) ning Poola sai omale Kolmanda Reichi käest Wrocławi linna. Viimase saksapärase nimeks oli Breslau. Ühtlasi on Wrocław Alam-Sileesia vojevoodkonna halduskeskus. Kunagine ajalooline Sileesia pealinn, mis pakub turistidele palju huvitavat ja põnevat. Kohe alguses saades teada, et ma räägin vene keelt, kingiti mulle ukrainakeelne infovoldik. Tuli välja, et ukraina keel on mulle jõukohane. Pole probleemi. 

Tänapäeva külalislahke Wrocław ootab turiste oma tänavatel. Linn on Poolas suuruselt neljas. Elanike arvuks ca. 638 000 inimest. Liinas on palju tudengeid ja erinevaid festivale. Samuti ootavad Wrocławis 12 saart ja 112 silda. Linnas on avatud erinevad muuseumid, botaanikaaiad, kirikud, laulev purskkaev, teatrid, kinoteatrid, restoranid ja palju muud huvitavat. Vanalinnaks on Ostrów Tumski ehk Tumski saar, mis natukene meenutas mulle Tallinna Vanalinna. Kohe kindlasti mängivad Poola igapäevaelus suurt rolli katoliikluse kombed. Iseenesest meenutas mulle Poola kolme riigi segu: Venemaa, Leedu ja Türgi. Loodus on Poolas väga ilus.

Wrocławis nagu Sotšimaal Esto-Sadokis on üks tänav, mis kannab Eesti nime ehk ulica Estońska. Lahe! 
Poola keel on külaltki kerge ning on üsna õpitav kohapeal. 

Pool kuud hiljem sõitsin ma Poolast oma vanematele Leetu külla. Emotsioone Poolast oli väga palju. Super!

Parimate soovidega, David Arutyunyan Tartust.