Prantsuse alpides, Euroopa kõrgeima tipu, Mount Blanci, ümbruses toimunud võistlusel pidid osalejad läbima ligi 400km pikkuse ja 16 000 tõusumeetriga võistlusraja liikudes jalgsi, mägirattaga, kajakiga ja packraftiga. Lisaks olid rajal eriülesanded (kanjoni ja koopa läbimine, via ferrata rada ning liustiku ületamine mägivarustusega). Eesti võistkonnal kulus võistlusmaa läbimiseks 111h ning kolmandast kohas jäi neid lahutama kaks tundi. Terve võistluse peale magati 8h kohustuslikku und. 

 

Võistlus toimus enamjaolt 2000+m kõrgusel, mis eestlastele alguses ka olemise raskemaks tegi. Mida päev edasi, seda enam kohaneti kõrgusega ning liiguti järjest erksamalt poodiumi piirimail. Võistluse meeldejäävamad hetked olid 3400m peal seongus liustiku ületamine kassidega ning öösel kanjoni läbimine, kus pidi mitmeid kordi mööda köit alla vette laskuma. 

 

Võistkonna kapten, Arvi Anton:" Ma usun, et me võime oma füüsilise sooritusega täitsa rahul olla. Kindlasti olid esimesed päevad väga rasked kõrgel võistelda, kuid me liikusime ühtlases tempos edasi ja suutsime raskustest üle olla. Komistuskiviks sai seekord võistluse tehniline pool, sest packrafti, liustikul liikumist ja ka kanjonisse laskumist tegid enamus meist esimest korda. Lisaks oli paras pähkel tehnilised laskumised ratastega mägiradadel. Aga nagu öeldakse, siit on hea edasi minna ning septembris toimuv MM Paraguays ootab!"

 

Johanna Talihärm:" Füüsiliselt ütleks, et seekordne võistlus oli lihtsam, kui kaks kuud tagasi Aafrikas toimunud sarnase pikkuse ja kestvusega võistlus ning seekord oli mul ka endal palju parem ettekujutus eesootavast. Võistluse tegi ka natukene mugavamaks kohustuslikud unetunnid, sest see garanteeris, et me ikkagi igal öösel saame paar tundi magada, mis ei tundu pika ajana, kuid annab palju juurde!".

 

Fotod: korraldaja Raid In France