Marathon100 projekti raames käisin täna Ülemiste Qvalitase arstikeskuses tervisekontrollis. Nagu ikka tervisekontrollijatel kombeks on, torgiti mind nõelaga ning pandi potile. Kusjuures verd võeti seekord kohe päris palju. Seda nähes ei olnud ma ka tualettruumis kade poiss. 

Vedelikud antud, füsioterapeudi jutule.

Spetsialist selgitas esmalt välja (loe: tema küsis ja ma vastasin) varasemalt läbi põetud vigastused ja muud hädad, mis hinge vaevanud on. Ega mul suurt midagi peale sääremarja ja alaselja hingel ei olnudki. Aga kui juba jutustamiseks läks, siis rääkisime läbi minu senised treeningharjumused, nende intensiivsuse ja sageduse. Siinkohal oskasin ma juba ise öelda, mida valesti teinud olin. Sain ju jaanuari lõpus toimuvas laagris piisavalt targaks, et oma seniseid trenne kritiseerida. Vahelduva intensiivsuse ja pikkusega treeningud, dünaamilised venitusharjutused, jõuharjutused, rütmijooksud ning venitused – neid ma oma varasemates treeningutes praktiliselt kasutanud ei olnud.

Edasi läks asi juba põnevamaks – heitsin massaažilauale küll selili küll kõhuli, mille käigus torgiti mind ühe uhke aparaadiga turjast kuni sääremarjadeni läbi. Okei, müomeetria käigus mind mitte ei torgitud, vaid hinnati mu lihaste elastsust, nende jäikust ning lihaspingeid. Sõnakestki tagasisidet andmata pandi mind harjavars pea kohal kükke tegema, üle selle sama toika asteid tegema (õnneks selleks ajaks lasti vars pisut madalamale :)), kaigas turjal väljaasteid tegema. Samal ajal jälgis füsioterapeut terava pilguga enda ees toimuvat. Lõpuks peeti veel vajalikuks mu hüppeliigese liikuvust kontrollida – olin ju väitnud, et sääremarjaga oli eelmisel aastal probleeme ning ka kükkide ajal maast lahti tõusvad kannad andsid märku, et sääremari on pisut pinges. Hüppeliiges ja sääremarjad mõnuga läbi muditud, oli aeg kokkuvõtete tegemiseks.

Mitte midagi dramaatilist ei ole!

Lihaste mõõtmise käigus mingeid asümmeetriaid ega anomaaliaid ei avastatud ning ka sääremarja jäikus oli normide piires. Samuti olid kerelihased piisavalt toonuses, et väljaastete ja üleastete käigus puusad õiges formatsioonis hoida. Tüüpiline puine Eesti mees – raiun aga huupi trenni teha, ennast eriti ei venita ning igasugu jõu- ja rütmiharjutustest pole kuulnudki. Aga ei ole hullu – olen kõike seda teinud piisavalt mõistlikult, et mitte end väga tõsiselt vigastada või omale mingi muu häda kaela tõmmata.

Seis seisuks. Hämmastav on see, kuidas ma ise ei pööra tähelepanu nendele elementaarsetele asjadele, mis olukorda palju paremaks muudaksid. Kõik tegevused ja nüansid, mis füsioterapeut minu edasise arengu parendamiseks ette nägi, on ju niivõrd iseenesest mõistetavad ja elementaarsed! Samas – ma ei ole siiani nendele praktiliselt üldse tähelepanu pööranud, aga nüüdsest hakkan!

Korrigeerivateks ning arendavateks tegevusteks toodi välja järgmised punktid:

• Kontorilaua taga pean tööasendi üle vaadata – tooli korralikult reguleerima ja töökohta ergonoomiliseks muutma.
• Istuva iseloomuga tööpäeva jooksul pean leidma 10 minutit igas tunnis, et liikuda – see on seljale hea ja vabastab seljalihased kuhjuvatest pingetest.
• Enne treeningu põhiosa, siis kui soojendus tehtud, pean tegema dünaamilisi venitusharjutusi. Arsenalis juures spetsiaalselt sääremarjadele suunatud väljaasted.
• Massaažirulli pean kasutama. Pärast treeningut kõigepealt rullima ja alles seejärel venitama. Keskenduma pean sääremarjadele.
• Ühel puhkepäeval nädalas pean keskenduma massaažirullile – mudima läbi olulised jalalihased (u. 1 min/lihas) ning lõpuks ka venitama.

Hea, et märkmeid tegin, muidu oleks kindlasti uksest välja astudes pooled asjad ära unustanud ja sinna need tegevused olekski jäänud…

Mis siis edasi?

Nädala teises pooles saan teada vedelikuproovide vastused ning lähen ka koormustestile. Pärast seda peaks olema minu füüsilise vormi ja tervise lähtepunkt siin programmis fikseeritud, et saaksin alustada oma treeningplaanide ülesehitust. Nädalavahetusel teen ka põhjalikuma ülevaate, et kus ma olen ja kuhu liikuma hakkan.

Hoidke silmad lahti, sõbrad, jagan oma kogemusi kindlasti ka teiega 

Olge rõõmsad, kevad ei ole enam kaugel  :-)

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.