Puhkuse perioodil on jooksukava üks paras nuhtlus
Nii mõnigi õhtu peale väsitavaid päevatoimetusi jooksutossudel paelu sidudes kuulsin lähedaste suust: “Miks sa seda endale teed?”. Polnud valikut, eesmärk on seatud ja kava tahab järgimist. Ei taha sügisel maratoni joostes mõelda, et hea vorm jäi suvise palavuse ja ära jäetud trennide tõttu saavutamata.
Tegelikult on mul pere ja sõpradega vedanud, kõik toetavad ja elavad kaasa. Parimad saadavad isegi jooksurajal.
Aga ausalt, puhkuse perioodil oli jooksukava üks paras nuhtlus (vabandust Kaupo). Tänavune suveilm ning purunevad kuumarekordid ei tee ka asja kergemaks. Piinlik on ilma üle nuriseda aga mis sa teed kui kavas on pikk jooks ja väljas on hilistele õhtutundidele vaatamata +30 kraadi.
Kirud veidi ja lähed ikka.
Tegelikult saab hakkama küll. Peale kolme-nelja nädalat hakkab keha lõpuks kohanema. Tundub lausa naljakas mõelda, et möödunud suvel oli juba +20° jooksmiseks üle mõistuse palju. Täna oleks see köki-möki, ei kurdaks. Naudiks hoopis.
Okei aitab ilmast. Võtame nüüd hommikused jooksud, nendega pole ma endiselt sõbraks saanud. Ei saa end käima, enesetunne on raske ja pulss oma 10-15 lööki kõrgem. Näiteks üks juuli nädalavahetus. Laupäeva hommikul 13,7 km (tempo 6:04) ja keskmine pulss 139. Pühapäeva õhtul seevastu 15,4 km (6:03) ja keskmine pulss 126.
Mida teha? Rohkem harjutada. Või..
..kallid Tallinna Maratoni korraldajad, lükkaks jooksu õhtusse? Pretty please.
Kogu selle veidi toriseva sissejuhatuse taustal annan teada, et tegelikult sujub kõik väga hästi. Kava on eeskujulikult 99% täpsusega täidetud ning veidi uskumatuna näiv 200 km piir alistatud. Hurraa!
Võistluskalendris on ka muudatusi. Raske südamega loobun juba varasemalt registreeritud Rakvere Ööjooksust. See asendub elu pikima (kardetud kuid oodatud) treeningjooksuga. Seevastu leiab mind stardikoridorist nädal varem Peetris. Jooks, mida Timo (Eesmärgiks Tallinna Maraton 2017 osaleja) siiani “hea” sõnaga meenutab.
Lohutuseks mulle treeneri kommentaar: “Peetri on paremini joostav ka. Rakveres tulevad kõiksugu sulelised-karvalised, käijad-kepikõndijad – seal on tihti vaja slaalomioskusi või torusiili võimeid.” Slaalomit olen ma see aasta juba korduvalt teinud aga torusiili võimed? Nojah, las ta siis jääb. Seekord.
Eneli valmistub Tallinna maratoniks klubis FB Jooksmine. Teda juhendab Kaupo Tiislär.
Foto: Mallor Malmre