Täna Eesti aja järgi kell 11 startis ultrasportlane Rait Ratasepp Ameerikas ca 235 km pikkusele ultrajooksule läbi Surmaoru, kus juunikuu keskmine õhutemperatuur on 43,3 °C. Finiš määratud sihtkohas on aga küsimärgi all, sest ebatavaliselt palju lund Mount Whitney tipus võib selle vallutamist pärssida.

Ratasepa jooks algas USA aja järgi kell üks öösel, samast kohast, kus tavapäraselt juuli alguses saab stardi ka 217 km pikkune Badwater ultramaraton. 86 meetrit alla merepinda alguse saanud jooks kulgeb mööda Badwater ultramaratoni rada, ent ei lõppe tavapärases finišis, vaid Mandri-Ameerika kõrgeimas, 4421 meetri kõrgusel asuvas Mount Whitney tipus. Kuna lume tõttu ei tule kõne alla Mount Whitney tippu ronimine lühemat ja raskemat (mägironijatele mõeldud) rada pidi, siis Death Valley katsumuse kogupikkuseks on 224 km asemel 235 km. Tõusumeetreid tuleb distantsi jooksul võtta 6400 ja langusmeetreid 1960.

Ratasepp sõitis Ameerikasse väikese ajalise varuga, et vaadata enne starti üle rajatingimused, teha viimased treeningud kohapealses kliimas ning ennekõike kohaneda ajavahega. Mees tõdes, et kümnetunnise ajavahega ei suutnudki ta viie päevaga täielikult kohaneda. „Unekvaliteet oli katsumuse eelsetel päevadel pigem kehvemapoolne ning öine rahuoleku pulss on olnud tavapärasest veidi kõrgem. Nii et ma ei suutnud ületada reisimise ja ajavahe poolt tingitud stressi, aga samas ei tulnud need aspektid mulle üllatusena ja muretsemiseks ma põhjust ei näe,” rääkis sportlane.

Kohapeal tehtud treeningud kinnitasid, et kõrge õhutemperatuuriga toimetulemiseks on Ratasepa keha tänu Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsoteraapia instituudi kliimalaboris tehtud kuuma aklimatsioonile hästi valmis. Nimelt paar päeva enne katsumuse algust tegi Ratasepp Surmaorus ca 43 °C kraadises temperatuuris sarnase treeningu nagu Tartu Ülikooli kuumakambris, et võrrelda tulemusi. „Jooksin selle ajaga 15,8 km ja kehatemperatuur tõusis kuni 38,2 °C, keskmine pulss jäi 130 löögi juurde minutis, kuumakambris jooksin viimasel sessioonil sama distantsi, kuid siis oli keskmine pulss märgatavalt kõrgem (138), jooks oli palju raskem ja kehatemperatuur tõusis treeningu lõpuks lausa 40,2 °C-ni,” jagas Ratasepp.

Surmaorgu jõudes selgus ka paar olulist aspekti raja kohta. Nimelt pidi Ratasepp saatemeeskonna teekonda ümber planeerima, sest katsumuse trassi lõpuosas (195. kilomeetril) oli mägedest sulava lume tõttu tekkinud üleujutus ning see teelõik oli autodele suletud. Jalgsi on seda võimalik ületada, kuid saateauto peab tegema enam kui 60 km pikkuse ringi. Samuti oli ootamatu info, et Mount Whitney mäetipp on suure lume all ning tippu tõusmine ei ole võimalik tavaliste jooksutossudega. Seega tuli Ratasepal kohapealt soetada lumel kõndimise tarvikud ning mõelda läbi kihiline riietus. „Kuna aga sedavõrd kaua kestvad lumeolud tulid üllatusena kõigile, siis oli ka poodides selles osas väga piiratud valikud. Igatahes hetkel ei tea meist keegi, kui palju lund on viimaste päevade päike rajalt jõudnud ära sulatada ning millised olud meid seal ees ootavad. Seega lahtiseid küsimusi on palju ja eks aeg annab aru,” jagas Ratasepp stardi eel.

Ratasepa katsumuse kulgu saab jälgida tema sotsiaalmeediast, ent sinnagi postitatakse viivitusega, sest väga suures osas puudub Surmaorus igasugune levi.

Surmaoru ultrajooksul saadab Rataseppa kolmeliikmeline tiim, kuhu kuuluvad Kädy Maadväli, Henno Puu ja Jakob Meier. Surmaoru ultrajooksu teevad võimalikuks hooaja suurtoetajad Kat-Metal ning Ferroline Grupp.

Surmaoru ultrajooksu teevad võimalikuks hooaja suurtoetajad Kat-Metal ning Ferroline Grupp. 

Fotod Ratasepa katsumuse-eelsest treeningust Surmaorus, autor Jakob Meier.