Jooksmine 28.05.2018
Autor
Eneli Sarv

Rapla Selveri Suurjooks ehk palav, palav ja veelkord palav!

Uudise pilt

Olen nüüd paar nädalat taas eesmärgipäraselt ehk kava järgi treeninud. Viimane tempojooks andis lootust – keha on vist streikimise lõpetanud ja teeb taas koostööd. Tänks, püüan mitte kuritarvitada!

Raplasse jõudes polnud ma siiski teab mis optimistlik. Peavalu ja uimane olek kärpisid eneseusku ja vaatamata sellele, et sõbrad kõrvalt toetavaid sõnu jagasid oli raske uskuda, et isikliku kanti aja jooksen.

Alustades algusest.

Stardikoridoris sattusin tahapoole, ei näinud mõtet sinna varem kõrvetava päikese kätte praadima minna ja nahaalsusest, et julmalt ettepoole trügida jääb ka vajaka. See aga tähendas mõningast slaalomit. Õnneks polnud rahvast palju ning ülemäära energiat ei kulunud.

Esimene kilomeeter 4:56

Teisel ja kolmandal kilomeetril sai juba omas rütmis kulgeda. Tundus, et minek on hea ja tempokas. Äkki hõikab keegi seljatagant: “Tsau Eneli, kuidas tunne on?” ning kergel sammul möödus noormees lapsevankriga! Kuidas see võimalik on? Ma ju jooksen, mitte ei sörgi? Vahetasime veel kiirelt mõned sõnad maratoniks valmistumisest ning endine klassivend läks oma teed. Müstika.

Ajad vastavalt 4:38 ja 4:42

Neljanda kilomeetri lõpus või viienda alguses oli oodatud joogipunkt. Väikese laua ümber oli meeletu möll, seega sammusin edasi. Kui taipasin, et see oligi ainus laud veega oli juba hilja. Ümber keeramine tundus tobe ja nõnda tuli mul joomata edasi rühkida. Pettumus.

Neljas kilomeeter 4:42

Järgmiseid kilomeetreid (5-7) iseloomustavad vaid sõnad: lõputuna näiv tee, lõõskav päike, hõõguv asfalt, tugev vastutuul ning kuivav kurk. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt kõige raskem lõik.

Ajad vastavalt 4:48, 4:53 ja 4:54

Rajakaartilt oli meeles, et kuskil kaheksanda kilomeetri paiku peaks saabuma päästev joogipunkt. Seekord olin targem, peatusin, ootasin hetke ning haarasin laualt topsi. Need paar lonksu olid väärt igat kaotatud sekundit. Tark otsus.

Kaheksas kilomeeter 5:02

Jäänud olid veel viimased 2 kilomeetrit. Jõudsime linnale lähemale ja rajaservas oli jälle kaasaelajaid. Natuke veel, pean vastu!

9. ja 10. kilomeeter 4:52 ja 4:27

Finišis maha istudes ja aega vaadates olin hämmingus. Tundub, et näen asju oluliselt mustemates toonides kui nad tegelikult on ja tõenäoliselt teen endale liiga kui ütlen, et sunnitud paus mõjus laastavalt ja vorm on kehvem kui märtsis (projektiga) alustades.

Rohkem eneseusku.

Back on track? Võib vist öelda küll.

Näeme Narvas!

Numbrites:

  • Ametlik distants 10 km (minu kell näitas 10,01 km)
  • Ametlik aeg: 0:47:46 (neto aeg: 47:28)
  • Tempo: 4:47
  • Pulss: keskmine 157 (95%), maksimum 174 (105%)
  • Anaeroobses tsoonis 39:59 (91% ajast)
  • Koht: 293/743
  • Koht naiste seas: 40/289

Foto: Anders Nilholm

Eneli valmistub septembris läbima oma esimest maratoni. Teda juhendab Kaupo Tiislär klubist FB Jooksmine.

Viimased uudised