Nonii, nonii! Ongi järgmine kuu jälle läbi ja aeg teha ülevaade runfluenceri (see on influencer kes tegeleb jooksmisega) elust. Võite küsida, miks ma julgen ennast nii tituleerida. Ikka seetõttu, et projektiga kaasa tulnud kuulsuse pärast on viimasel ajal mingid suvakad tüübid võistlustel ja isegi tänaval ligi ajama hakanud ja juttu rääkima tulnud või siis niisama tervitanud. Varsti peab ka kaelkirjaku kostüümis võistlustel käima hakkama, nagu mõni Tartu maratonil teeb, et saaks rahulikult soojendust ja lõdvestust teha, mitte autogrammide jagamisega tegelema.

Nii lihtne see jooksmine ongi.

Kui juba võistluste peale jutt läks, siis sai käidud Viiratsis (Kelle geograafia longab, siis see on Viljandi külje alla olev mingi koht) Kolme Tamme jooksul, kus õnnestus teha uus 10 km rekord, kuigi rada oli 10,2 km ja kulges Viljandi järve ääres üles-alla, aeg tuli 38:34. Enne jaanipäeva käisin Pärnus Võidupüha maratoni raames toimunud Pärnu suvejooksul 10km roomamas. Seekord takistasid soojarekordid tegemast isiklikku rekordit. Kusjuures õnnestus ka esimest korda minu jooksjakarjääri jooksul rajalt eksida. Õnneks midagi sellega ei kaotanud, isiklikku poleks tulnud ja poodiumile poleks saanud, kuigi olin neljandal kohal, siis vahed olid väga suured. Aga närvi ajas sellegipoolest. Suht 10 km lõpus läks rada kaheks, 10km ühele poole ja poolmaraton teisele poole, mingit silti ei olnud, et 10 sinna ja 21 sinna vms ja ise olin ka kuumusest ja jooksmisest juba nii kutu, et ei suutnud rajamärgistusi piisavalt jälgida ja jooksin esimese lindi järgi, mida suutsin hoomata, mis sattus olema 21km raja lint. Mingit tädi kuulsin veel küsivat, et mis distantsi ma jooksen, aga pidasin teda mingiks suvaliseks pealtvaatajaks, mitte rajajulgestajaks ja ignoreerisin. Võiks siis ikkagi korralikult karjuda ja kätega vehkida, et 10 vasakule ja poolik paremale vms, mitte poolkoomas jooksjatelt küsida, et kuhu sa lähed. Pealegi poolmaraton polnud selleks ajaks veel startinudki. Järgmised rajajulgestajad ja isegi joogipunktis olnud vabatahtlikud ei jaganud ka ööd ega mütsi, et mis võistlus, mis rada ja miks nad üldse seal on. Tartus osalesin veel KEVEKi seeriajooksudel, kus jooksin miili ja 1500, suht fun ja tore ja ajad tulid ka vist okeid praeguse vormi kohta, pole ammu selliseid distantse jooksnud, nii et rohkem ei oska kommenteerida.

Kuidagi jõudsin ikkagi finišisse, nagu näha siis aeg kõigest 53 min, mingi 13 min seiklesin niisama mööda Pärnut ringi.

Järjekordne ühistrenn toimus ka Järve metsas, kus tegime natuke jooksuharjutusi ja rääkisime tehnikast. Juuni kuus tuli kokku 242km, eelmine kuu tuli 212km. Juulis peaks tulema veel rohkem. Ees ootavad sellised trennid nagu näiteks 15km hommikul + 15km õhtul peaaegu tervenisti maratoni 3h tempos ja lõunal peab paastuma vee ja juurviljadega, et harjuda maratoni toitainete defitsiidiga. Kõvasti saab igasugu erinevaid lõike joosta näiteks 5x(2000m + 2x200m) 7.45 + 200m vaba kerimisega, sp.200+200+600m. Üks tore trenn tundub olema veel 25km - 4km 4.45km + 1km 4.00 jne. Esimesel augustil on plaanis ka Viljandi järve jooksule minna (loodetavasti ma pole ainuke kostüümis jooksja seal).

Pirita liivamäel liiva söömas.

Kui eelmine kord hõiskasin, et vigastusi pole veel saanud, siis nüüd tuli see ka ära. Achilleused hakkasid valutama. Ilmselt on see koormuse suurenemisest, aga vb ka sellest, et jooksen väga õhukese tallaga jalanõudes, kuigi olen neid juba päris kaua kandnud. Igatahes nüüd saab nädal aega ÜKEt teha, ratast sõita ja ahhilkasi tugevdavaid harjutusi teha ehk saab nädalaga korda ja saab jooksma jälle.

Maratonil näeme! (loodetavasti ikka päris maratonil, mitte virtuaalsel)

Risto

Fotod: Mallor Malmre ja Viktor Tund