Kristiina ja Mari-Liis (avafotol) on kaks jooksjat kuuesest Eesmärgiks Tallinna maraton-tiimist.  Klubis FB Jooksmine Tallinna maratoniks valmistuva Kristiina eesmärgiks on üks mõnus maraton, samas klubis treeniva Mari-Liisi kõva häälega välja öeldud eesmärk jääb poolmaratoni piiresse, kuid hetkel on veel lahtine, kas septembris joosta 1x21 km või 2x21km.

Ent jooksmise kõrval tuleb leida aega ka muudeks tegemisteks. Millega tegelevad igapäevaselt Kristiina Ranne ja Mari-Liis Valma, sellest räägivad nad juba ise. 

1. Mis tööd sa teed/mida koolis õpid?

Mari-Liis: „Olen lõpetamas magistriõpinguid Tallinna Ülikoolis eripedagoog-nõustaja erialal ja töötan lasteaias eripedagoogina. Erivajadustega lastega töötamine on üsna raske ja pakub parajalt väljakutseid, kuid samas on selles palju siirust ning paneb hindama väikeseid asju.“

Kristiina (all fotol): „Töötan ülikoolis õppespetsialistina, mis tähendab, et suure osa päevast veedan laua taga istudes helendavate arvutiekraanide taga. Seetõttu on ka vajadus intensiivse liikumise järele suur, pärast tööpäeva lõppu on äärmiselt mõnus jooksutossud jalga tõmmata ja kõik tööpinged maha raputada.“  

2. Millega sa veel peale jooksmise tegeled?

Mari-Liis: „Meeldib sõpradega käia sulgpalli ja discgolfi mängimas, ka lihtsalt looduses viibida - rabas või metsas jalutada. Eelmisel suvel proovisin esimest korda aerusurfamist ja sattusin sellest nii vaimustusse, et ei jõua enam soojasid ilmasid ära oodata vee peale saamiseks.

Lisaks aktiivsematele tegevustele meeldib mulle küpsetada. Olen suur magusasõber, nii et valdavalt  valmivad  erinevad  koogid  ja  magustoidud.  Pidupäeval  on  omatehtud  kook garanteeritud:)“

Kristiina: „Püüan tööst, jooksmisest ja majapidamistöödest üle jäävat aega jagada pere ja sõprade ning ühiste ettevõtmiste vahel, olgu selleks siis jalutuskäik koertega, kino-, teatri- ja kontserdikülastus, või siis arutelud loetud raamatutest.

Tõsi, ainus aeg päriselt iseendale ongi jooksmine. See on ka üks põhjuseid, miks ma jooksmist armastan, või vahel ka pikki jalutuskäike, kõik mõtted saab sel ajal selgeks ja ära mõelda.“

3. Mis raamatut sa viimati lugesid?

Mari-Liis: „Lugemine  on  mulle  alati  meeldinud.  Lapsena  sai  suvevaheajal  praktiliselt  iga päev raamatukogus käidud. Praeguse kiire elutempo juures ei jää lugemiseks kahjuks enam eriti aega.   Hetkel   ootabki   lõpetamist   S.   Hawkingi   teos ’’Lühikesed   vastused   suurtele küsimustele’’.“

Kristiina: „Keigo Higashino "Andunud kahtlusalune X“, huvitav tutvus jaapani kultuuri iseärasustega.“

4. Millisel kontserdil/näitusel/etendusel viimati käisid?

Mari-Liis: „Teatris  sai  viimati  käidud  tükk  aega tagasi - eelmisel kevadel. Tegime töökaaslastega väljasõidu Viljandisse Ugalasse, etenduseks oli ’’Amalia’’. Viimane kontsert jääb suvesse, kui  Lauluväljakul  esines  Guns  N’  Roses.  Veel  pole  jõudnud,  aga  plaanis  on minna multimeedia näitusele Monet2Klimt.“

Kristiina: „Rimski Korsakovi „Tsaari mõrsja“, värvikas, meeleolukas, dramaatiline.“

5. Millist muusikat kuulad?

Mari-Liis: „Muusikat kuulan täitsa seinast seina vastavalt meeleolule. Playlistis on nii tänapäevast kui ka 80’, 90’, 00’ndate muusikat, alates raskemuusikast europopi välja.“

Kristiina: „Oleneb meeleolust ja olukorrast. Kontserdisaalis naudin ühtviisi nii klaverit kui sümfooniaorkestrit, väga armastan ka koorimuusikat.

Ka jooksurajal on muusika minu jaoks olulisel kohal, õieti ma ilma muusikata väga joosta ei armasta. Siin eelistan pigem uuemat tempokat popmuusikat vaheldumisi mõne rahulikuma palaga. Nii mõnigi kord on hea lugu õigel hetkel aidanud võistluspinges madalseisust välja tulla.“

6. Viimase aja filmielamus?

Mari-Liis: „Kinos   käin   harva,   mulle   meeldib   filme   ja   sarju   pigem   mugavalt   diivanil lesides telekast/Netflixist vaadata. Viimasest ajast aga sellist filmi, mis tõesti elamust pakkus ausalt öeldes ei mäletagi. Samas on palju veidi vanemaid filme, mida olen ikka ja jälle nõus uuesti vaatama.“

Kristiina: „„Astrid Lindgreni rääkimata lugu“, lihtne, vahetu, hingepõhjani puudutav.“