Täna toimus 30. Maijooks, millel ma osalesin esimest korda. Seda, et see nii populaarne üritus on, teadsin ma juba varem aga et kohale tuleb niiiiiii palju naisi, seda ma ei oodanud. Registreerisin ennast ajavõtuta jooksule, sest esiteks kõige vähem sallin ma slaalomjookse ja sellises rahvamassis muud poleks teha saanudki ning teiseks, osavõtutasud olid nii suured, et käsi ei tõusnud ajavõtuga jooksu raha välja käima. Aga osa tahtsin sel aastal ikka võtta.

Nagu öeldud, siis slaalomjooksud ei kuulu minu kõige lemmkumate spordialade hulka ja otsustasin, et ei jooksegi. Võtan lihtsalt üritusest osa, naudin melu, ilusat ilma ja läbin raja jalutades. Sel hetkel ma muidugi ei teadnud, et ka slaalomjalutamisest saab ala, mida edaspidi pigem ei harrastaks. Üritus ise oli megaäge. Ikkagi ligi 15 000 naist oli kohale tulnud ja see mass tekitas tunde nagu oleks hoopis mingil laulupeol. Stardikoridor oli meeletult pikk ja paiknes laulukaare ees lookleva ussina. Kui ükskord see uss liikuma hakkas... see oli lihtsalt nii kirjeldamatult lahe.

Rada kulges algul mööda väikeseid tänavaid. Osad inimesed olid majadest välja tulnud ja elasid täiega kaasa. Kes tuututas autosignaali, kes pakkus veini (jah, ka seda tehti), kes lasi voolikust vett... Viimased kilomeetrid olid aga kõige igavamad ja väsitavamad ka, sest kõnd muutus üha rohkem siia-sinna kõnniks.  Viimases joogipunktis pakkusid jooke ülikondadega härrased.  Päris uhke. Algul vaatasin, et hmm... ma tean neid kuskilt ja kui mõned meetrid hiljem selja taga tuttavat häält kuulsin, siis oli selge, et Jooksupartner on tegutsemas. Mõnikord on nii lihtne - pane trenniriiete asemel selga ülikond ja keegi ei tunne sind ära. :D

Natuke veel ja oligi lõpp. Üle finišijoone astusin ma täpselt 55 minutil. See teeb keskmiseks km ajaks 7:51 minutit. Mulle endale tundus, et kõndisin täiesti tavapärase tempoga aga ju siis mitte, kui nii kiiresti kohale jõudsin. Finišis sain ilusa medali, joogipudeli ja hiljem ka nännikoti, kus oli igast head kraami sees.

Kui mul kõndimine higi lahti ei võtnud, siis bussiga koju tagasi saamine oli omaette ooper. Kes tahab sõitva ühissaunaga ringi reisida, siis palun, kasutage Tallinna ühistransporti. Ilmselt ei pea pettuma. Õhtupoole ootas aga külla saabunuid väike tordike, mis pani toredale päevale magusa punkti. Hea, kui on katsejäneseid, kelle peal igasuguseid ideid katsetada. Seekord siis veidike šokolaadi, karamelli, browniet, vaarikat ja küpsist:

Kristina valmistub SEB Talinna maratoniks Jooksupartneris Einar Kaigase juhendamisel  Tema tegemistel võid pilgu peal hoida ka tema blogi lugedes.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.