Käesolev aeg sobib hästi kõiksugu huvitavate jooksuvõistluste korraldamiseks, piiriks vaid leidlikkus ja teha tahtmine.  Olle Rõuk, keda võib juba hakata nimetama põnevate võistluste maaletoojaks, korraldas 18.-26. aprillini Eesti Meistrivõistlused Sirgjoonejooksus.  Lisaks pühapäeval lõppenud sirgelt jooksmise võistlusega on Olle seotud ka Heavy Metal Ultra ning Põgenemine Põltsamaalt nimeliste üritustega.

Sirgejoonejooksu kontseptsioon oli lihtne, läbida oli vaja sirgjooneline rada, kusjuures sirgest joonest tohtis kõrvale kalduda maksimaalselt 100 meetri ulatuses.  Tulemusena arvestati läbitud distantsi linnulennulisena stardi ja finišikoha vahel, aeg ei ole oluline.

Ent kõik, mis tundub teoorias lihtne, ei ole seda praktikas.  Proovides liikuda võimalikult sirgelt tulevad kiirelt ette kõikvõimalikud looduslikud takistused.  Tihe võsa, jõgi või oja, raba ei paikne Eesti looduses sirgejooneliselt, mistõttu ka neid jääb tee peal ette.  Ent pikalt liikudes tuleb arvestada ka sellega, et marsruudile jäävad ette eramajad ja maantee kolme meetri kõrgused müratõkked . . . Väljakutsest parema pildi saamiseks heida pilk Leivo Sepa blogile, kus selliste takistuste ületamine värvikalt kirja on pandud.

Eesti meistriks sellisel ägedal alal tuli Hannes Veide, kes Lahemaalt alustades liikus lõuna poole 101,2 kilomeetri võrra.  Seda oli täpselt 200 meetri võrra rohkem, kui teise koha saanud Leivo Sepal.  Hannesel oli kasutada ka tagant tulija eelis, kuna Leivo oli oma raja, Kundast Tallinna, läbinud mõni päev varem.

"Mõni seik oli meeldejäävam," kommenteeris Hannes Veide oma võistlust. "Väljusin mudasest jõest üleni mustana ja kohe möödusin talust, kus töötas mees aias. Vaatas veel kaua järgi, on see tont, või inimene. 

Teine seik oli rapsipõllu ületusel, kui talumees sõitis autoga teele ette ja pidin tagasipöörduma. 

Juhtus ka nii, et viskasin üle jõe varustusekoti kuivade riiete, tehnikaga, kuid see veeres jõkke...pidin koheselt reageerima järgnedes. Ootasin, mil saaksin üle põllu lipsata siiski. 

Et kodumaa metsad nii raskelt läbitavad on, kogesin esmakordselt. 

Õppisin palju ja püüdsin oludega kohaneda, mis pakkusid raskeid hetki, aga ka ilusaid."

Kolmandana lõpetas Silver Eensaar, kel kilomeetreid kogunes 52,2.

Naistest tegi parima tulemuse Mairi Põder (47,19 km), kellele järgnesid Marjaliisa Umb (38,06 km) ja Ulvi Lond (26,91 km). 

Kokku sai tulemuse kirja 51 jooksjat ning paari.

Avafoto ja fotod rajalt: Hannes Veide, viimasel pildil võistluse käigus läbitud sirgejoonerajad.

Tulemused

: