Laupäevane Stockholmi maraton kandis järjekorranumbrit 40 ja oli seetõttu tavapärasest oluliselt pidulikum.  Juubelimaratoniks olid korraldajad ette valmistanud ka täiesti uue raja, mis viis jooksjad läbi nii Stockholmi vanalinnast, kui suuremate vaatamisväärsuste lähedalt.

Ent nagu uue rajaga aeg-ajalt ikka juhtub polnud rajamärgistus täiesti eksimiskindel, täpsemalt – ligi 200 jooksjat eksisid rajalt rajamärgistuse puudumise tõttu.

Stockholmi linnatänavatel kulgenud maratonirada keerutas kesklinnas varasemast oluliselt rohkem ning üks lõik oli ka selline, kus sõidutee kaks rada olid eraldatud lindiga.  26.-ndal kilomeetril jõudsid jooksjad Hornsgatani-nimelisele tänavale, kuhu naasti uuesti 6 kilomeetrit hiljem.  Kui 26.-ndal kilomeetril joosti tänava parempoolses servas, siis 32.-ndal kilomeetril juba vasakpoolses servas – antud lõigud olidki eraldatud lindiga.

Ent kui aeglasemad jooksjad 26.-ndale kilomeetrile jõudsid, polnud eralduslinti ega suunajaid kusagil ning loomulikult valiti jooksmiseks varjulisem tänavapool, mistõttu tegemata jäi ka kuuekilomeetrine lisasilmus Stockholmi tänavatel.

Korraldajad märkasid viga hiljem protokollis, kus kahesajal jooksjal oli puudu 30km vaheaeg ning kümme kilomeetrit vahemikus 25-35km läbiti ebanormaalselt kiiresti. Rajalt eksinud jooksjad said oma veast aru alles peale võistlust, kui neile tuli korraldajate poolne e-mail, milles teatati nende diskvalifitseerimisest.  Diskvalifitseeritud jooksjate esialgsed tulemused jäid 5 tunni kanti.

Osad jooksjad märkasid oma viga mõni kilomeeteri hiljem – korraldajate soovitus oli naasta rajal eksimise kohta ning läbida ettenähtud rada.  Korraldajate soovituse järgimine tähendas seda, et tavapärase 42km asemel läbiti 48km, mis laupäevase palavusega väga meeldiv ei olnud.

Maratoni korraldajad ei ole veel otsustanud, kuidas kompenseerida ilmselgelt korraldajate poolne eksimus diskvalifitseeritud jooksjatele. Üheks variandiks on ka järgmiseks aastaks tasuta osaluse pakkumine.

Laupäevane Stockholmi maraton ei olnud kerge katsumus ka neile, kes korrektse distantsi läbisid.  Stardis oli ametlikel andmetel 27 kraadi sooja, paar tundi hiljem oli temperatuurinäit tõusnud 28 kraadini. 

Maratoni korraldajad jäid mõnevõrra hätta ka joogipunktidega, enamus teeninduspunktidesse tekkis korralik tropp ning joogi kiire kättesaamisega oli raskusi.  Ent samal ajal oli rajal vähemalt 20 dušši, mille alt läbi jooksmine keha jahutada aitas ning joogipunktides pritsiti jooksjaid kastmisvoolikutega külma veega.

22 000 registreerunud jooksjast tuli starti 15 751 ning esialgsetel andmetel jättis võistluse pooleli enam kui tuhat maratoonarit.

Eesti jooksjad enne maratoni starti.

Ka 83 Eesti jooksjast sai tulemuse lõpuks kirja vaid 65 – oli nii katkestajaid kui võistlusest loobujaid.  Kiireim Eesti maratoonar oli 227. koha saanud Priit Evardi, kelle eesmärgiks oli alla kolme tunnine tulemus, kuid palavusest tingitult tuli lõppajaks 3.05.36.

Kõikide Stockholmis jooksnud eestlaste tulemusi näed Marathon100 andmebaasist siit.

Avafoto: maratoni korraldajad.