Talvel võib jooksuharrastajal tekkida dilemma. Väljas on külm, libe ja lumepudru. Kas ma peaksin oma jooksutrenni tegema kindlasti väljas või võiksin selle asendada suusatamisega või mõne sisetrenniga? Hirm on kaotada raske tööga saavutatud jooksuvorm. Tegelikult riskid talvel libedaga joostes suurema vigastuseohuga kukkumise või ülekoormuse tagajärjel.

Kui on ilus talveilm ja hea suusarada, siis ei ole midagi nauditavamat kui libiseda suuskadel. Vahelduse mõttes võib edukalt asendada rahulikuma jooksutrenni suusatamisega. Suusatamist peetakse talvel parimaks vastupidavusalaks, sest sellel on mitmekülgne mõju organismile ja koormatud saavad 90% lihastest. Piisab, kui 2-3 korda nädalas jätkata jooksutreeninguid tunnetuse säilitamiseks. Need võiksid olla eelkõige jooksja erialased treeningud kiiruslikkuse ja tempovastupidavuse arendamiseks. Kord nädalas sobib hästi sisehalli treening jooksuharjutusteks ja teisteks jooksja erialasteks harjutusteks.

Kui lühiajaliselt mõne nädala jooksul keskendutakse jooksmise asemel üksnes suusatamisele, ei juhtu jooksuvormiga midagi. Mitmesugused uuringud on näidanud, et lühiajaliselt (kuu või kaks) jooksutreeningute asendamine vastupidavuse suunitlusega muu tegevusega ei mõjuta taandarendavalt jooksutulemusi. Hea näide on Toomas Turb, kes aasta 1980 alguses 2,5 kuud tegeles suusatamisega, sest kannavalu tõttu ei saanud joosta. Sama aasta suvel jooksis Turb oma isiklikud rekordid 5000 m 13.45,2 ja 10 000 m 28.40!!!

Kõigile suusatamine ei meeldi või on ilm vesine, mis õue treenima ei kutsu. Nendele on pakkuda mitmed treeninguvõimalused sisetingimustes. Sisehallist juba rääkisin. Hästi sobib ka basseinis ujumine ja vesijooks. Eriti sobiv on see vigastusest taastujale. Vees on kaal mitu korda tavakaalust väiksem, mistõttu langeb jooksja jaoks olulistele jalaliigestele väiksem koormus ja väheneb liigeste ülekoormuse oht. Veetakistuse tõttu on kaasatud rohkem lihaseid, mistõttu vesijooks ja ujumine kulutavad rohkem energiat võrreldes jooksmisega. Vesijooks ja ujumine stimuleerivad hästi südame-veresoonkonna tegevust. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et vees on pulsisagedus ca 10% madalam kui joostes sama intensiivsuse korral.

Spordiklubid pakuvad mitmeid erinevaid masinaid ja trenažööre, millel treenida. Minu esimene valik oleks sõudeergomeeter, mis on hea üldise kehalise seisundi parandamiseks, millel treenimine paneb tööle 80% lihastest. Ajaliselt saab sõudeergomeetril jooksmisega samaväärse koormuse lühema ajaga. Proovida võiks ka elliptilist trenažööri (crosstrainer), mis jalgade töö ellipsikujuliste ringliigutustega koos aktiivse kätetööga on oma energiakulult sarnane jooksmisega. Spinningut peetakse jalgratturite treeninguks, aga sobib talvel vahelduseks ka jooksjale. Unustada ei saa ka jooksutrenažööri, aga mina eelistan selle asemel joosta "päriselt" kas õues või sisehallis.

Spordiklubides saab osaleda erinevatel rohkem ja vähem keerulise nimega funktsionaalsetel treeningutel. Jooksjate hulgas on kõige populaarsem IntervallVentti, mis on hea lihasvastupidavuse parandamiseks.

Kokkuvõttes, too talvel oma treeningutesse vaheldust ning leia endale sobivad ja meeldivad tegevused. Mitmekülgne treening arendab erinevaid lihasgruppe ja tagab lihasgruppide parema tasakaalu, mis vähendab vigastuseohtu.

Käesolev artikkel ilmus algselt Marathon100 veebis 2016.a. jaanuaris.