Meie talvetreeningute esimeses loos oli juttu, et harrastajal on lisaks jooksmisele mõistlik võtta treeningkavasse ka muid treeninguid. Täna vaatame, milline võiks olla minimaalne jooksutreeningute osa nii treeningute arvult kui sisult.

Minimaalselt kolm jooksukorda nädalas teevad kevadise ülemineku jooksuhooajale sujuvamaks ja valutumaks. Need kolm jooksutreeningut võiksid jaguneda nii: üks intensiivsem treening (kas sisehallis või väljas), üks pikem jooks ja üks taastav jooks.  Kui jooksukordi tuleb neli, siis lisandub veel üks taastav jooksupäev.

Tänu raskematele tee- ja ilmaoludele on talvel jooksutempo üldiselt madalam kui suvel. Seega tuleks jälgida pulssi ning mõõta jooksu kestust pigem ajaliselt, eriti pika jooksu puhul. Talvistes oludes on  liigutuste amplituud väiksem ja teeoludest tingituna vaba jooksusamm mõnevõrra häiritud. Selle kompenseerimiseks peaks peale jooksutreeningut lihaseid rohkem venitama. Jooksukattena tuleks eelistada kindlasti kas lumevaba asfalti või kinnitambitud lund, vältida aga jääd. Lühemate lõikude või jooksuharjutuste jooksmine pehmes lumes on samuti kasulik ja vaheldust pakkuv.

Nädala intensiivsem jooksutreening võiks sisaldada järgmisi komponente: rahulik soojendusjooks(15-20min), üldine soojendusvõimlemine, jooksuharjutused(näiteks 5-6 erinevat jooksuharjutust igat 2x30-40m/tagasi käik või kerge sörkjooks), kiirendused ehk rütmijooksud(4x80-100m sama pika sörgipausiga) ja treeningu põhiosana lühemate (200-500m) lõikude jooksmine. Lõikude arv, kiirus ja puhkepaus sõltuvad  treenija võimekusest ja tasemest, kuid võiksid olla progresseeruvad. Selline treening võtab aega umbes 1,5 tundi ja lõpeb kerge 5-10 minutilise lõdvestusjooksuga. Korra nädalas kiiremate jooksuliigustute tegemine on vajalik, sest pika perioodi jooksul ainult aeglaselt joostes kaob vastav lihastoonus ja võistluskiirustega kohanemine on kevadel tunduvalt raskem.

Mitmekülgne talvine treening, kus tehakse lisaks jooksmisele ka muid treeninguid, tagab harrastajatele selle, et areneb funktsionaalne võimekus ja kestvuse baas, samas säilib vähemalt endisel tasemel jooksu erialane võimekus. Sellele järgnev kevadine võistluste-eelne treeningtsükkel aitab tõhusamalt areneda juba jooksutulemustel.