Ärge küsige enam, kas olen kindel, et sellise põlvega jooksen maratoni? Muidugi jooksen! Varsti-varsti ongi see päev käes. Projekti pääsedes tundus september nii kaugel. Veel vaid paar päeva ja oleme jooksuhulludega maratoni stardis. Appiiii..

Viimane ortopeedi külastus enne suurt jooksupidu oli kirja pandud 18. augustiks.  Läksin vastuvõtule lausa lennates. Lootsin kuulda ainult häid sõnu ja rohelist tuld maratonile.

Rääkisin siis arstile kui hästi mul läheb, ainult kaua istuda ei saa, põlv läheb kangeks. Ortopeed vaatas mulle otsa ja noogutas korduvalt.

Tundsin kuidas kõik mu ilusad lootused kiirelt kaovad. Taastusravi on väga hästi mõjunud, kuid maratoniks mu põlv täiuslik ei ole. Veel on siiski võimalus, viimane võimalus joosta maratoni ilma valuta. Maratoni ära jooksmiseks peab mu põlve süstima. Rõve, kohe väga väga rõve. Kuna ma kardan igasuguseid süste ja haiglaid, tulemas oli ka Peetri jooks ning FB grupiga Aegna saare jooksutrenn, millest ilma ei tahtnud jääda, siis lükkasin seda süstimist nädala võrra edasi.

Süstimise nädalal jäin väga haigeks. Köha, nohu, palavik - kogu pakett kohe. Salamisi lootsin süstist pääseda oma nohuga. Ei pääsenud. Oli neljapäev 24. august ja kell 13.30 kui värisesin kabineti ukse taga.

Õnneks oli arstidel just suur koosolek. Sain veel tunda aega närvitseda.

Süsti, mis maksab 95 eurot, pidin ise samal päeval välja ostma. Parem oleks, et mõjub. Selle raha eest saaks nii mõnegi jooksuks vajaliku riideeseme soetada, aga olgu siis.

Süstimine ise oligi väga kohutav ja vastik. See tunne kui vedelik läheb põlve alla. Isegi hingata ei julgenud samal ajal.

Kas oli sellest kasu või mitte, ei oska praegu öelda. Kuigi möödas on juba rohkem kui nädal. Hetkel tundub, et tegi kahju ainult, kuna neli päeva ei saanud joosta. Loodan ikka, et maratoniks hakkab mõjuma.

Pildil on muret tekitav koht punasega. See on nii väike, et leidmisega läks tervelt kuu aega.

Mis süst see oli?

Süsti nimi on RehaVis, mis sisaldab nii kõrge kui ka madala molekulkaaluga hüaluroonhapet. Hüaluroonhappe hulga suurenemine liigeses vähendab valu ja suurendab liikuvust. Kuna peale vigastust on põlv endiselt jäik ja valulik, siis süst toimib määrdeainena, et hoida ära luude vastastikku hõõrdumist ja summutab jooksmisel saadud põrutust. Toime peaks kestma kuni kaks aastat.

Augustikuu on jooksmise mõttes kõige edukam kuu. Viimati sain nii palju joosta aprillis. Kõik tegemata jäänud trennid ja jooksuringid tahaks kohe tagant järgi ära teha, et olla teiste projektiliikmetega samal tasemel. Ärge muretsege, ei teinud järgi kuigi motivatsiooni oleks jätkunud küll.

Kilomeetreid kokku 211,88 km
Jooksmisele kulunud aeg 22 tundi 10 minutit 52 sekundit
Kaotatud kalorid 10806 kcal 

Meenutus Peetri jooksust. Ühistrennidest on ikka kasu ka, varem jooksin enda ette vaadates, nüüd on pea püsti. Pildi autor Krissi Kõrv.

Kuna maraton on kohe käes, tuleb igalt poolt soovitusi ja ettepanekuid. Internetis iga teine uudis jagab soovitusi kuidas süüa ja kaua magada ja nii edasi. See teeb päris ärevaks ja viimased nädalad  on peas ainult maratoni mõtted.

Toitumist ma muidugi jälgin rohkem, une koha pealt arvan et see on igal inimesel erinev. Ei pea olema iga kord 8 tundi und, mulle piisab näiteks 5-6 tundi. Ma ei ole väsinud ja tunnen ennast hästi.

Eelnevalt ei ole olnud ka geelisõber. Õnneks sain selles vallas palju abi projektis osalevalt Kristinalt, kes on neid juba omajagu katsetanud. Kuulasin tema soovitusi ja ostsin hulga erinevaid geele. Iga kord jooksma minnes on üks geel alati taskus. Pole veel kindel, kas maratoni ajal neid küll kasutan, aga vähemalt olen maitsetega harjunud ja kasu on nendest ikka.

Mis sokid ja mis püksid panna - ei ole veel kindel. Riided ei ole õnneks mul kunagi hõõruma hakanud, kuid siiski tuleb hoolikalt valida. Ja kuhu ma need geelid peaks panema? Kui on pikem jooks, siis ei tahaks lisa raskust, taskuid ka ei ole, käes ma neid ju ei hoia, või siiski hoian?

Väga loodan, et olen maratoniks valmis. Motivatsiooni on, vaim on valmis. Kuid füüsilise koha pealt kardan küll. Ikkagi on kaks ja pool kuud trenni puudu. Ujumine ja võimlemine ei asenda jooksutrenni. Vähemalt ei passinud niisama need kaks kuud, vaid ikkagi tegin midagi.

Pool aastat jooksutrenni ei ole olnud lihtne. Peale pikka tööpäeva veel jooksma minna ei ole kerge, eriti kui väljas on ka halb ilm ja väsimus ikka tohutu. Kuid juba jooksurajal olles on hea meel. et ennast kodust välja vedasin.

Oleksin võinud ka põlve pärast projektist loobuda, alla anda ja ainult taastumisega tegeleda. Maikuus oli pidevalt selline tunne. Kuid tänaseks kahetseksin kindlasti sellist otsust. Eesmärk on ikkagi see aasta esimest korda maratoni joosta. See aasta on ka maratoni rada mulle rohkem meelt mööda kui eelmised korrad. Mitu korda ühte ringi joosta on tüütu.

Mis ei tapa, teeb tugevaks. Rajal näeme, jooksuhullud!

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.