Igas asjas tuleb näha positiivset, on ju nii? Seetõttu võiks ka möödunud 12 kuu jooksul toimunule proovida vaadata läbi roosade prillide. Ning kui otsida, siis leiab vähemalt allakirjutanu kogu selles jamas ka päris palju head.

Septembris, mil olin vigastuse raviks teinud kolme kuu pikkuse jooksupausi, oli jooksuvorm sültjas. Igal varasemal aastal oleks see tähendanud loobumist Eesti uurimast jooksusündmusest, Tallinna maratonist. Ent mitte 2020.a. Läbisin Tallinna maratoni virtuaaljooksu nautides iga kilomeetrit ja tegin seda veri ninast väljas treenivate aktiivsportlaste mõõtkavas harjumatult aeglaselt. 42,2 km võtsid aega 9 tundi 37 minutit ja 19 sekundit, mis andsid mulle elu esimese viimase koha. Kuid nende tundide sisse mahtusid ka mõnusad kohvikupausid ning lühike pikutamishetk Stroomi rannaliival – asjad, mida tavapärasel jooksuvõistlusel ei leidu.

Septembrikuise Tallinna maratoni sisse jäi mitmeid mõnusaid hetki, ka väike puhkepaus Stromkal.

Esmakordselt võtsin osa mitmest Eesti jooksuvõistlusest, kuhu ma varem polnud jõudnud. Suvel, mil niigi palju asju toimub, on iga vaba hetk ju kulda väärt. Ent 2020.a. võtsin esmakordselt osa kaugjooksust ümber Harku järve, Tartu parkmetsa kaugjooksust ning Elva südaööjooksu, Jüri Jaansoni kahe silla jooksu ja Haapsalu maanteejooksu virtuaaljooksust. Kõik need on ka tavaformaadis väga ägedad jooksuvõistlused, kuid ei ole lihtsalt aprillis Tartusse ja Haapsallu või juunis Elvasse jõudnud, rääkimata septembri esimesel nädalavahetusel Pärnus käimisest.

Muidugi, Harku järve kaugjooksul eksisin rajalt ning 6,3 kilomeetrist sai kaheksa. Tartu parkmetsa jooksu läbisin kõndides ning Elva südaööjooksu keset päeva. Nendel virtuaaljooksudel ei olnud publikut, teeninduspunkte, stardimelu ehk kõike seda tavapärast, mis jooksuvõistlusega muidu kaasneb. Ent ma ei pidanud ka kuhugi sõitma. Tartu parkmetsa jooksu läbisin maakodus ning Haapsalu maanteejooksu Tallinnas Järvevana teel. Tühine tunnike ja oligi tehtud! Oma osalemisega sain teha ka väikese kummarduse jooksuvõistluste korraldajate ees, kellele eelmine aasta väga raske oli.

Harku järve kaugjooks läks natuke pikaks, kuid õnneks leidsin lõpuks ikka finishijoone üles.

Esimest korda osalesin kahel mitu kuud kestval väljakutsel, mis sundisid mind regulaarselt liikuma. Eesti500 ja Tallinn-Tartu panid mind rohkem kilomeetreid läbima, kui oleksin muidu teinud. Enamus neist kilomeetritest kogunes kõndides, kuid see liikumisviis on samuti väga hea. Ja see hetk, kui sain esimest korda käes hoida Eesti500 ja Tallinn-Tartu medalit oli väärt kõiki neid kilomeetreid! Superilusad medalid ju! Juba ootan juunikuud, mil tänavune Eesti500 stardib.

Eesti500 medal valiti 2020.a. ilusaimaks. Põhjusega.

Võtsin Eestist lahkumata osa Toronto maratonist, Melbourne maratonist, Sedibengi (LAV) maratonist, Gulf Bank maratonist, Great Welsh poolmaratonist, Kaunase ja New Yorgi maratonist, jt. Kanadas, Austraalias, Aafrikas, Araabias, Suurbritannias, Leedus ja USAs käidud nagu niuhti. Küll virtuaalselt, kuid siiski tundsin ka virtuaaljooksul osaledes seda, et olen osa suuremast võistlusest. Jälgisin igapäevaselt protokolli ja ootasin pikisilmi kaugelt maalt saabuvaid medaleid. Ühte medalit jäingi ootama, seda va Aafrika oma. Kui osavõtuga kaasnes jooksusärk, panin selle vähemalt üheks päevaks ka selga.

Käesolev jooksuaasta on alanud samade nootidega. Muusika on tuttav, kuid kellegi teise kirjutatud. See võib meile meeldida või mitte, kuid see ei muuda muusikat. Võime panna kõrvaklapid pähe ja öelda: „Päh! Virtuaaljooksud on treeningjooksud!“ Ent selles väites pole midagi kummastavat, on ju Eestis tuhandeid inimesi, kes telekava jätkuvalt samanimelisest ajakirjast loevad ja raadiot raadiost kuulavad. Inimesed on erinevad ning see, mis meeldib ühele, ei pea meeldima teisele. 

Võtan mütsi maha ka kõikide nende aktiivjooksjate ees, kes on tavapäraste võistluste puudumisel suutnud motivatsioonilippu jätkuvalt kõrgel hoida ja ei ole spordist loobunud.

Ootan ka mina jooksuhooaja algust. Seni aga panen jala joonele Suunto virtuaaljooksudel, Tartu maastikumaratoni virtuaaljooksul, Rannametsa luitejooksu virtuaaljooksul.  

Liigume mõnuga!

Päikest!

Janek