4. mail toimuv Vändra maraton on 2019.a. suvise maratonihooaja avavõistlus – sellist rolli pole võistlusel varem olnud.  Kui eelnevatel aastatel on ka aprillis pikema distantsiga võistlusi toimunud, siis tänavu on kevadine jooksukalender varasemast hõredam.  Tulekul ei ole mitmeid harjumuspäraseid võistlusi nagu Tallinn City Trail, Hiiumaa maraton või Jõgeva Rahvajooks.  Äsja saime teada enam kui 30 aastase ajalooga Kullamaa Maijooksu lõppemisest.  Aprilli kalendrist ei leia me samuti enam Haapsalu maratoni ega ka Pääsküla raba maratoni. 

Seetõttu teeb head meelt, et miski Eesti jooksukalendris on püsiv ja kindel – on ju Vändra maraton Eesti vanim jooksumaraton.  Sel aastal 46. korda toimuv Vändra maraton toimus esimest korda 1956.a. ehk 63 aastat tagasi.  Üheksakümnendatel-nullindatel tegi võistlus 19 aasta pikkuse pausi, naastes mõned aastat tagasi oma õigustatud kohale – maikuu esimesele laupäevale, mis tänavu on 4.05.

Jooksjate jaoks, kes Vändras varem käinud pole, võib olla uudiseks, et tegemist on ühe laugeima rajaga maratoniga Eestis.  Spordikella andmetel on 42 km pikkusel distantsil tõusumeetreid kolmandiku võrra vähem, kui väga lauge raja poolest tuntud Tallinna maratonil, teistest siinsetest maratonidest rääkimata. Suurte välismaiste linnamaratonidega võrreldes – Vändra maratoniraja kõrguste vahe on isegi väiksem, kui Berliini maratonil, kus kõik viimased maailmarekordid joostud on. 

Seetõttu sobib Vändra rada igati isiklike rekordite jooksmiseks, sest ka mai alguse ilm pole tavaliselt väga kuum. 

Võistlusdistantse on Vändras neli – 8 km, 16 km, poolmaraton ja maraton.  Kahte lühemat distantsi võib läbida nii joostes kui kõndides. 

Nii start kui finiš on mõni aasta tagasi renoveeritud Vändra staadionil, sealsamas toimuvad ka lastejooksud, mis on tuntud oma suure ja uhke medali poolest.  Kõige väiksemad lapsed läbivad ühe 400 m pikkuse staadioniringi, 11.13 aastased aga juba 1000 m. 

Kõikidele distantsidele antakse start kell 11.00, mõne kilomeetri jooksevad võistlejad Vändra alevi vahel, misjärel siirdutakse Pärnu-Paide maanteele pöörates Türi suunas.  Kõikide distantside rajad kattuvad, s.t., 8 km jooksjad pööravad tagasi enne maanteele jõudmist, 16 km osavõtjad pööravad tagasi peale 8 km vaheajapunkti ning 21 ja 42 km jooksjate rada kattub esimesed 10,5 km.  Seetõttu jagub sobivaid tempomeistreid igale distantsile ning päris üksi tempo sobimise korral jooksma ei pea.

Nii poolmaratoni kui maratoni lõpetajad saavad Compresspordi jooksusokid. 

Ent Vändra maratoni omapäraks on kahtlemata osavõtjate rahvusvahelisus.  Tavaliselt on vähemalt kolmandik jooksjatest Venemaalt, Lätist, Leedust, Valgevenest. Selgi korral leiame stardiprotokollist nii Šoti kui Jaapani jooksjaid, loomulikult ka lähiriikide sportlasi.

Teine võistluse eripära on loomulikult võistlusjärgne melu.  Finišis on nii tünnisaun, kui värskelt valminud leilisaun ehk teisisõnu – sa ei saa Vändrast tavaliselt ruttu tulema.  Kui maikuine ilm on ilus, siis on ju mõnus leotada väsinud lihased tünnisaunas ja kuulata kaasjooksjate muljeid!

Kui soovid veel lisainfot, siis vaata võistluse kodulehele. NB! Regamine on soodsam aprilli lõpuni!