Tallinna Maraton tõi Eesti majandusse 3,4 miljonit eurot. Riigile laekus väliskülastajatelt käibemaksu 500 000 eurot. Spordi- ja kultuuriürituste majanduslik mõju regioonile on suurem kui sageli esmapilgul osatakse hinnata.

Konjunktuuriinstituudi poolt valmis Eesti suurima osavõtjate arvuga rahvusvahelise spordisündmuse Tallinna Maratoni majandusliku mõju uuring. Eesti Konjunktuuriinstituudi juhataja Marje Josing ütles uuringut tutvustades, et spordiürituste korraldamine tõstab toimumiskoha tuntust, soodustab turismi ja toob nii otsest kui ka kaudset kasu piirkonna ettevõtjatele. Sporditurismi osakaal maailma turismitööstusest on kümme protsenti ja spordiürituste majanduslik mõju regioonile kestab ka peale sündmuse toimumist. Tallinna Maratoni korraldusega seotud ettevõtted said sellest kasu oma mainele, lisa käibele ja uusi kliente. Ettevõtjad peavad väga oluliseks, et üritus toimuks ka järgmisel aastal. Maratoni tõi regiooni 3,4 miljonit eurot, millest laekus käibemaksu ligi 0,5 miljonit eurot, lisaks tulu- ja sotsiaalmaksu. Välisriikidest pärit osalejaid oli 2019. aasta Tallinna Maratonil veidi alla viie tuhande, keskmiselt viibisid nad Eestis kolm päeva ning kulutasid inimese kohta kokku 332 eurot. Iga välisosalejaga oli Tallinnas keskmiselt kaasas üks jooksudes mitteosalenu. Tallina Maratoni kogumõju on suurem kui otsene majanduslik mõju, avaldudes muuhulgas ka sportliku eluviisi ja liikumisharrastuse propageerimises ja Tallinna kui võimaliku turismi sihtriigi tutvustamises, lausus Marje Josing kokkuvõtteks.

Eesti osavõturohkeimale rahvusvahelisele spordisündmusele registreerus tänavu üle kahekümne kolme tuhande liikumisharrastaja. Erinevatel distantsidel jõudis finišisse kokku 21 494 jooksjat 65 riigist. Järgmisel aastal on osalejate huvi tõenäoliselt veelgi suurem, sest Tallinna Maraton saab 2020. aastal esmakordselt Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu pronks tasemega jooksuvõistluseks nii maratonide kui poolmaratonide arvestuses. Mida kõrgem on võistluse korraldustase ülemaailmses kvalifikatsioonis, seda rohkem on võimalik teenida kõrgeid reitingupunkte ka Eesti parematel jooksjatel, mis on üheks oluliseks eeltingimuseks meie jooksjate jõudmisel tiitlivõistlustele.

Seoses eeldatava suureneva huvi ja rahvusvahelisel tasemel jooksudele kehtivate reeglitega muudetakse ka võistluste programmi selliselt, et jooksudistantsid ei kattuks ajaliselt omavahel. Osalejate ladusamaks teenindamiseks planeeritakse mitmeid uuendusi nii võistluskeskuses kui rajal. Tipptasemel jooksjaid ja tuhandeid harrastajaid kaasava Tallinna Maratoni ja Sügisjooksu 2020. aasta kolmepäevane programm algab reedel 11. septembril viiekilomeetrise Nike noortejooksuga, jätkub laupäeval 12. septembril 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni ning 10 km Sügisjooksuga ja lõpeb pühapäeval 13. septembril klassikalise maratonijooksu (42,2 km) ning lastejooksudega. 

Eesti suurimale jooksusündmusele saab registreerida internetiaadressil www.jooks.ee

Soodsaim registreerimisvoor kestab 31. detsembrini.