Tänavust Tartu Linnamaratoni hindasid jooksjad 9,06 punkti vääriliseks – võrdluseks, Narva Energiajooksu hindeks tuli sel aastal 9,07, Südasuve maratonil 9,06, Ööjooksul 9,03 ning Jaansoni jooksul 9,00.  Seega on Linnamaraton korralduslikult nimetatud võistlustega samal tasemel.

Ent Linnamaratonile jooksjate poolt antud hinnang on kolme viimase aasta jooksul mõnevõrra langenud – 2015.a. oli võistluse koondhindeks 9,43.

Põhjuseid selleks võib leida jooksjate kommentaare lugedes ja erinevatele küsimustele antud hindeid võrreldes.  Rada ja selle märgistus sai jooksjatelt tänavu hindeks 8,54 (mullu 9,34) ning kommentaarides toodi välja nii raja kõrval paiknenud suunajate töö, kui ka maratonirajal Ihaste taga olnud teelõigu kvaliteet.  „Rajamärgistus oli kaheti mõistetav,“ märkis üks jooksja.  „Kahjuks oli 10km rada halvasti märgistatud, suunajate töö puudulik, esines lõikamisi,“ lisas teine. 

Keskmisest madalama hinde sai jooksjatelt ka küsimus auhindade-medalite osas – 8,24 punkti.  Kommentaarides toodi välja nii särgi suurus, kui maratonimedaliga tekkinud probleemid.  „Miinuseks see, et päris maratonimedalid asendati hilisematele lõpetajatele poolmaratoni omadega,“ kommenteeris üks tagasisidet andnud jooksja.

Keskmiselt kõrgemalt hinnati joogi-teeninduspunktide tegevust (9,14) ning stardi-finišiteenindust (9,03). 

Kokku andis oma hinnangu 63 jooksjat.

Üldkokkuvõttes – üksikud probleemid ei rikkunud positiivset üldmuljet võistlusest ehk ühe jooksja sõnutsi „Igati tip-top võistlus!“ Jooksjate tagasisides välja toodud probleemid olid väga konkreetsed ning võistluse uus osavõturekord näitab, et Tartu Linnamaraton on oma koha jooksjate kalendris leidnud.

Foto: Tarmo Haud

Jooksjate kommentaarid:

Vana "hea" probleem, kepikõndijad on jooksjatega segamini. 45-56min jooksjate grupp oli kepikõndijaid täis. Kuidagi võiks neile selgeks teha, et stardiksid õigest kohast. Positiivse poole pealt, sügisene Tartu on superilus ja tore on näha tartlasi kaasa elamas raja ääres.

Toomemäe otsas oli natuke keeruline rajal orienteeruda.

Joogipunktides võiks vesi soojem olla :)

Osalesin esmakordselt ja äge jooks oli. Aga mina olen särgi üle kurb. Naisele on unisex S suurus (mis on siusliselt, olgem ausad, tavaline meeste särk) väga suur. NIIIIII ILUS särk ja kanda ei saa :(

Üldiselt tore võistlus. Ilm oli hea, Tartu ilus nagu alati, rada oli huvitav, kuid veidi raske. Miinusena tooks välja, et kodulehel oli kirjas, et on pesemisvõimalus, kuid tegelikult sai vaid õues külma vett kasutada. Pidi tasu eest Aurasse minema. Meeldis, et stardigrupid olid eeldatava finishiaja järgi jaotatud, teised võistlused võiks ka seda rohkem praktiseerida. Finish punasel vaibal on ka meeldejääv. Aitäh korraldajatele!

Igati tip-top võistlus! Tartu Maratoni klubi korraldatud ürituste lõpus on alati tunne, et oled osalenud Eesti ühel paremini korraldatud võistlusel. Ladus korraldus ning hea, aga nõudlik rada võiks veelgi rohkem osalejaid kohale kutsuda.

Mõned parandamise kohad tooks siiski välja.

1)Suunajad oleks võinud rohkem nähtavad olla. Suuremate pööramiste peal olid märgid küll väljas, aga suunaja pooleldi tagaplaanil. Rohkem nähtaval oleks ja kehakeele kasutamine annaks kindlasti head tuge. Jooksin 10 km rajal ning suunajatel oli pikk päev selja taga ja see tagasiside rohkem korraldajale mõeldud.

2)Samamoodi korraldajale tagasiside teistelt jooksukamraadidelt - joogipunktis oleks võinud topsi ulatajad natuke kaasa liikuda. Tundub, et selles osas oleks ka lihtne, kui korraldaja tegijaid juhendaks ja oleks kõigil mõnusam.

Kõik oli super, kiidan korraldajat! Ainukene üllatus oli tualettides - kas oli unustatud või oli keegi ettevõtlik inimene "rotti pannud", aga tualettpaberit polnud.

Võistluse lõpus toitlustamine on väga kasin

Muidu korraldus, auhinnad, toitlustus super , kui ainult Toomemäel oleks rohkem suunajaid ka olnud. Vahepeal tekkis korralik segadus nooltega samamoodi viimasele mäest alla jooksule minnes ja seda läbides. Paljud maratoonarid jooksid eelmise aasta rada lõpus. Kahju selle koha pealt.

Finišis jagas kõnevõimetu tüdruk jooki, et martoni lõpetaja käest küsida, millist jooki soovitakse (veepudelit või kalja purki), siis vaatas nagu mind nagu kurttumma, lõpuks tuli ise võtma minna.

Õiged medalid maratoni lõpetajatele said vist otsa.Söömis alal oleks võinud ka katus peal olla.

Tore publik, selge rada, super üritus, isegi ilm tuli loodetust ilusam. Kui veidi viriseda siis medalil võiks olla õige distants mitte nii 42/21, aastate pärast vaatad ja ei mäletagi kumba sai joostud :-)

Rada oli väga halvasti tähistatud Kroonuaia silla juures. Kuna rajal olid veel ka pikemate distantside jooksjad, siis oli üsna raske aru saada kust rada täpselt kulgeb. Terve raja äär oli kollastes vestikestes mehikesi täis, kuid keegi midagi ei öelnud kui suur grupp inimesi Kroonuaia sillale pööras ehk siis ca 500 m rajast läbimata jäi. Ja kui kõik lähevad, siis midugi lähed ise pundiga kaasa...Ei tahtnud tahtlikult lõigata, kuid kahjuks selle intsidendi tõttu jäi poodiumikoht saavutamata ning tulemuseks 0. Paljudes kohtades rajajulgestajad suunasid ilusti kuhu joosta, kuid seal kohas tegeleti ilmselgelt millegi muuga. Suur pettumus...

Pesemine jaheda veega toitlustusalas oli minu jaoks ainus miinus.

Rada oli ikka enamvähem seesama nagu varemgi, need pikad sirged keskosas on suhteliselt nüristavad. Tallinna maratonil neid tänavusel aastal õnneks enam ei olnud ja maraton kulges pealtnäha palju kiiremini ning vaheldusrikkamalt.

Meelolu ja ergutajaid oli ikka maru vähe. Võtke palun eeskuju Tallinna, Rakvere ja Narva jooksudest. Seal on ansambleid, DJ-sid ning meelelahutust raja ääres kilomeetrites rohkem.

Plusse ka. Toidulauad olid väga mitmekesised ning teenindus hea. Meditsiinilist teenust oli näha kogu raja ulatuses kaasa või siis vastu sõitmas. Aeglaselt vastu sõitvat medabi olid eriti hästi näha ja nende käest sai kohe sõna otseses mõttes jooksvalt abi küsida. Nägin kui seda võimalust kasutati.

Ah jah. Siin jooksu ajal ja pärast jooksu arutasime ka, et mõned tempogrupid läksid vist natuke lappama. Aga seda te teate vist juba praegu ise ka.

Väga ilusa kujundusega särgid

Kõik oli super, ainult... hapukapsa supp finis? Palun midagi paremat järgmine kord. :D Finišis ei teadnud joogi jagaja, kas osaleja peab saama vett, magusat jooki, õlut või kõik kolm. Võtsin siiski vaid vee. Ihaste taga olev mülgas üllatas. Ehk on teie võimuses seda osa paremaks teha? Finisheri särgi sain xs'i aga see on nii suur, pigem nagu xl. :( Väga meeldis, et rajal ei olnud autosid, suvalisi inimesi, joogipunktid tegutsesid laitmatult. Aitäh! :)

Rajamärgistus oli kaheti mõistetav. Vajalik oleks olnud kaardi päheõppimine jooksule eelnevalt. Jooksime grupiga eesjooksja järgi valesti. Suunajaid ei olnud selles kohas. Võistlus lõppes disklahviga. Korraldajapoolset vabandust pole siiani kuulnud.

Väga hea võistlus hooaja lõpetamiseks.

Ilus Tartu, ilus rada, tip-top korraldus, hea turvamine. Miinuseks see, et päris maratonimedalid asendati hilisematele lõpetajatele poolmaratoni omadega. See ei ole ilus ja jätab üritusest väga kehva mulje. Viimasel ajal kipub medalitega mingeid probleeme olema, miks küll? Samuti võiks korraldajad teha eelnevalt selgeks, milliseid särke osalejatele tellitakse. Kui on unisex, siis olgu ka tellimisel see teada. Ei ole just meeldiv, kui M suurus osutub telgiks. Naiste ja meeste suurused on erinevad, elementaarne oleks seda teada.

Maratonirajal, peale 25. km joogipunkti, oli tee asemel ehitusplats. Kuna vigastus segas ja ei lasknud lõpuni joosta, siis just see koht rikkus mu jala lõplikult.

Osad rajasuunajad ei vaadanud võistlust, vaid istusid ninapidi nutitelefonis. Seetõttu jooksis üks minust möödunud jooksja ühest pöörangust mööda ja kaotas väga palju aega ning jõudis mulle uuesti järele alles 2,5 km enne lõppu.

Meestele mõeldud riietumistelgis olid kohad sisse võtnud naised, kes seal sõid. Samal ajal naisteriietusruumides sööjaid polnud. Ei aidanud ka ühe korraldaja poole pöördumine, kes küll proovis midagi ette võtta, aga loobus sealsamas.

Kõik muu oli tipptasemel nagu Tartu Maratoni korraldatud üritused ikka seda on.

Esimeses TP-s võiks olla ka midagi söödavat.

Kui saab ette tellida lõpetaja T-särgi, siis MIKS on naistele unisex mudel. See on ilmselgelt suur. Saab ju tellida nii naiste- kui meeste mudeleid. Nüüd jääb särk lihtsalt seisma.

Lisaks oli esimene joogpunkt ilmselgelt väike. Kui tuleb 30-50 jooksjaga grupp, läheb hulluks sahmimiseks ja rahvas jääb seisma ja siis on tegemist, et tempomeistrile järgi jõuda, kuna temal on ammu jook käes ja jookseb kohe edasi. Endal on vaja samas see mõnisada meetrit jälle kätte saada ja pikka maad joostes sellised kiirendused ilmselgelt hästi ei mõju. Ja seal esimeses joogipunktis ei hõigatud ka, et kus on vesi ja kus spordijook. Seega oli sagimine veel suurem.

Ja tempomeistrid! Nii enda (3.30) kui ka 3.45 ja 4.15 tempomeistrid olid ilmselgelt alguses liiga kiired. 5.0 tempo asemel oli tempo 4.49-4.55. Enam neid tempomeistreid väga kasutama ei kipu.

Aga ilmaga vedas, nii et tore üritus :)

Ilmaga jälle vedas :)

Kahjuks oli 10km rada halvasti märgistatud, suunajate töö puudulik, esines nn. lõikamisi (ilmselt mitte pahatahtlike, vaid jooksjad ei saanud aru, kus rada läheb). Finishiprotokollis lõikajad endiselt sees, kuigi 5km aegade põhjal saaks viga lihtsalt parandada. (ehk pole veel jõutud)

Joogipunktide teenindus oli pehmelt öeldes nõrk, joogitopsi ulatamise asemel, peitis teenindaja topsi oma seljataha!!? Jäi arusaamatuks, mis põhjusel?

Teises punktis oli vaid üks nn joogiulataja.

10km rajal oleks võinud kilomeetrite viidad olla, kui oli siis vabandan, märkasin vaid kahte. (1,5 km lõpuni ja 150m lõpuni)

Ps. ei ole inimene kes tihti negetiivseid kommentaare kirjutab, seekord pidin seda lihtsalt tegema.

joogipunktid võiks olla 3,5 km tagant

Ilmaga läks sel aastal kümnesse. rada oleks hinnanud kõrgemalt aga kohati jäi tunne nagu jookseks ehitusplatsil, kindlasti halvem kui SEB Vabaõhumuuseum. Finišis oleks võinud maratoni lõpetajad saada nii õlu kui veepudeli, vedelikuvarude taastamiseks kuluks ära mõlemad. seda enam et suurtootja asub kiviviske kaugusel, no kuidas ei jätku 2 pudelit?? - häbi häbi. väga meeldis et maraton kujunes pigem soolojooksuks, rahvast oli hõredalt ja tunglemist ei olnud ka stardis. raja lõpp mis poolmaratoniga kokku läks- kujunes kergelt slaalomiks aga samas ka motiveeris ja andis tegevust jooksu lõpus. super teenindus joogipunktis, aktiivselt pakuti juua kuid info seal pakutava kohta oleks võinud olla varem teada kui ajakirjast lugedes. hea emotsioon hooaja lõpetuseks!

Vesi võiks olla pigem papptopsides, RC cola joogipunktis liiga suured ja täis topsid. Ei meeldinud alguses olev mudane rada läbi võpsi ning üle raudtee viiv ajutine vineerist rajakate! Üldjoontes raske aga mõnus rada koos oma lõputõusuga!

Minu jaoks oli positiivne raja muudatus see, et lõpus keeras rada otse Vallikraavi tänavast Küüni tänavale.

Mõnes kohas rajal võis jääda kahtlema, kas ikka olen õigel teel, õnneks eksima ei pidanud. Samas kuulsin, et päris mitu inimest olid lõpus rada pikemaks jooksnud. Paha tunne jäi veel medalite suhtes. Tundub, et kõik maratoni läbinud jooksjad ei saanud suurt medalit vaid pidid leppima palju väiksemaga. See ei vähenda muidugi maratoni läbimise väärtust, kuid siiski jäi selline nutune tunne, et miks nii... Muidu oli hea korraldus ja ilus ilm, ning nagu ikka sügiseliselt värviline Tartu. Ilus jooksupäev!