16. jaanuaril 1960 anti Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega sai alguse tänaseks päevaks suusatalve tähtsündmuse staatuse saavutanud Tartu Maraton. Ehk et peatselt tähistab suusapidu suurt juubelit.

Väikese initsiatiivgrupi pikast suusamatkast sai aastatega tuhandeid spordisõpru kokku toov suusamaraton. Tippnumbrid pärinevad aastast 1986, mil registreerus ligikaudu 12 000 osavõtjat üle Nõukogude Liidu.

Tartu Maraton on läbi aastakümnete olnud nii Tartu kui ka Eesti maineürituseks ning on välja teeninud talvise laulupeo nime, mis kirjeldabki kõige paremini selle ürituse õhkkonda. Maratonile on oodatud kõik: väiksemad saavad suusarõõme nautida ja medalid kaela laupäeval Tähtvere spordipargis toimuvatel lastesõitudel, Tartu Maratonil aga astuvad ühiselt starti tuhanded tippsuusatajad, agarad harjutajad ning matkasellid üle maailma.

Tartu Maratoni programmis on lisaks 63 km pikkusele distantsile ka 31 km sõit. Nimetatud distantsidel saab end proovile panna ka möödunud sajandi suusavarustusele mõeldud klassis Tartu Maraton Vintage.

Tartu Maratoni rada algab Otepäält, Tehvandi staadionilt (31 km start on Arulas) ja lõppeb Elva lähistel, Tartumaa Tervisespordikeskuses. Vaheldusrikkuse ja sobivuse tõttu erineva tasemega sõitjatele, peetakse seda maailma üheks paremaks klassikasõidu maratonirajaks.

Täpselt nädal enne Tartu Maratoni toimuvad avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Päev enne põhiüritust aga toimuvad Tartus Tähtvere spordipargis lastele mõeldud TILLUsõit ja MINImaraton.

Mullu võttis Tartu Maratoni üritustest osa üle 7000 inimese. Keskmiselt hea talve korral ootavad korraldajad 47. Tartu Maratonile vähemalt tuhatkond suusatajat enam.

Soodsaim registreerimine 16. veebruaril sõidetava  47. Tartu Maratoni põhisõitudele lõppeb juba sel reedel, 6. detsembril. Info ja registreerimine SIIN.

Mõned tähtsamad sündmused Tartu Maratoni ajaloost:

1960 – Toimus esimest korda, trass Tartust Käärikule
1964 – Tartu Maratoni finišipaigaks sai Otepää, kuna Kääriku ei suutnud enam finišeerijate hulka vastu võtta 
1967 – Esmakordselt võistlus ka naistele 
1976 – Esmakordselt raja ettevalmistamine mootorsaaniga
1980 – Esmakordselt said kõik osavõtjad stardinumbri ja kõikide osavõtjate tulemused kanti protokolli; rada pöördus 180 kraadi – Matult Tartusse
1986 – Maratoni lõpetas rekordarv osavõtjaid – 9858 (registreerunuid ligikaudu 12 000). Tartu Maraton nimetati Nõukogude Liidu parimaks spordiürituseks 
1994 – Tartu Maraton võeti vastu maailma parimaid suusamaratone ühendava organisatsiooni Worldloppet 13. liikmeks
1996 – Programmi lisandusid avatud raja sõidud
1997 – Programmi lisandus 33 km pikkune distants ja 63 km start toodi Matult Otepääle
1999–2004 – Worldloppeti peakorter Tartus 
1999 – Tartu Maraton tunnistati Eesti Turismifirmade Liidu poolt Eesti parimaks turismiobjektiks
2010 – Tartu Maraton tunnistati SA Lõuna-Eesti Turism parimaks turismiobjektiks
2012 – Toimus esimene Tartu Teatemaraton
2013 – Püstitati viimase 25 aasta rekord – Tartu Maratonile registreerus üle 11 000 suusataja 
2016 – Worldloppeti peakorter taas Tartus
2019 – Põhipäeva programmi lisandus möödunud sajandi suusavarustusega Tartu Maraton Vintage

Foto: Eesti Spordimuuseum