1960. aasta 16. jaanuaril anti Tartu südalinnas start esimesele Tartu-Kääriku suusamatkale, millega sai alguse legendaarne Tartu Maraton. Ühtlasi on neljapäevase seisuga jäänud täpselt üks kuu 47. Tartu Maratonini.

Tänavuse maratoni põhisõitudele (63 ja 31 km) on end kirja pannud ligikaudu 3000 suusasõpra. Pehmelt öeldes kehva suusatalve valguses on korraldajad küll natuke murelikud, kuid paanikaosakonna väljakuulutamiseks on veel vara. Fakt on aga see, et kõige magusam suusatamise aeg on inimeste jaoks vastu taevast lennanud ja see teeb meele mõrudaks. Samas on eelnevad talved näidanud, et olukord võib väga kiiresti ja vahel ka prognoosimatult muutuda.

„Reaalsete otsusteni veel üksjagu aega. Lõplikud otsused teemadel kas, millistel radadel ja kuidas maraton lõpuks aset leiab, langetatakse tõenäoliselt maratoninädala esimestel päevadel. Kui olud peaks olema head ja stabiilsed ning looduslikku lund on piisavalt, siis loomulikult varem. Tuginedes aga praegustele ilmaprognoosidele, siis loodetavasti saame õige pea koostöös Tehvandiga alustada aktiivset lume tootmist, et tagada vähemalt variant C,“ ütles maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.

Praeguse seisuga on maratoni läbiviimiseks kolm variant:

A) Looduslikku lund on piisavalt, maraton sõidetakse klassikalisel 63 km rajal;

B) Maraton suusatatakse valdavalt looduslikul lumel ja originaalrajal, kuid lühendatud kujul;

C) Tartu Maraton toimub Tehvandi ümbruses kunstlumeringi peal.

Täpselt nädal enne Tartu Maratoni ehk 9. veebruariks on planeeritud avatud raja sõidud ja Tartu Teatemaraton, mis järgivad põhipäeva trassi. Eelüritustel on võimalik suusatada ka vabatehnikas. Tolle nädalavahetuse kohta püüavad korraldajad avalikkusele kindlad otsused edastada hiljemalt veebruari esimesteks päevadeks.

Päev enne põhiüritust on Tartus Tähtvere spordipargis kavas lastele mõeldud TILLUsõit ja MINImaraton.

Fotod: Eesti Spordimuuseum