Pole ammu kirjutanud. Pole ammu jooksma saanud. Ilmselt ei saa nii pea. Küsimärgi all on ka minu osalemine SEB Maratonil. Nagu Heittil. Tervitused, Heitti, loodan, et saad varsti terveks!

Jama põlvedega algas juba tegelikult väga ammu – 5-6 aastat tagasi. Siis kehitas üks ortopeed teise järel õlgu ja diagnoose sai kokku tosina jagu. Aastaid 2-3 tagasi läksin uuesti ja ega ka siis adekvaatset vastust saanud. Viimane ortopeed (Kui ei eksi siis oli ikkagi Mihkel Mardna) polnud eriti jutukas, määras raviks hirmkallid süstid, mis midagi ei aidanud. Tundsin, et olen oma probleemiga üksi. Ükski arst mind aidata a) ei osanud b) ei tahtnud.  Emb kumb nendest variantidest. Jooksin ma edasi ja mingi hetk enam põlved ei valutanud kah. Võis juhtuda, et harjusin lihtsalt ära.

Probleem tuli taas päevakorda projektis osaledes. Põlved valutavad ja ei lase joosta. Viimane põnts käiski ära Hiiumaa Maratoni eel. Starti ei jõudnud. Põlv oli kahtlaselt paistes ja valus. Koheselt andsin teada oma treenerile, kes andis käsu puhata põlve. Tundsin, et uuesti ortopeedi juurde minek on mõttetu. Ühel õhtul olid isegi pisarad silmas, joosta ju tahaks aga põlv streigib. Muidugi on ka muid  spordialasid, kuid see pole ju see sama, mis jooksmine. Jooksmine on ikkagi see, mis aitab emotsioonidel välja tulla. Rattasõit on siiani lihtsalt vormis hoidnud. Mitte, et mulle ei meeldiks…Lihtsalt see pole sama.

Õnneks on palju teadjaid inimesi mu ümber, kes soovivad mind igatepidi aidata –  Jooksupartneri liikmed. Margus Merivälja andis mulle teadja ortopeedi kontaktid   ja viimases ühistrennis andis Margus Pirksaar mulle füsioterapeudi kontaktid – Lauri Ott. Kaspar Rõivassepa juurde lähen alles augustis aga Lauri Otti juures käisin täna. Esimest korda tundsin, et keegi võtab mu muresid ja probleeme tõsiselt.

Viga on tegelikult üsna lihtne ja parandatav, kuid võtab aega. Tagumised reie tagaosalihased ja puusa painutajalihased on nõrgad/jäigad. Palju anatoomilist teksti, mida ümber ei hakka kirjutama. Ideest sain aru. Ühed lihased on nõrgemad kui teised ja selle tõttu  vajuvad luud valesse asendisse, mistõttu hakkavad põlved valutama. Peamine probleem pidi olema vaagnaluud.Valed kohad saavad koormust.

Pole midagi väga hullu aga ka mitte midagi ilusat. Parandatav” Minus tärkas lootus, et ehk ikka saan joosta SEB-l, kuid Lauri tõi mu maapeale. Võtame nädala korraga. Kaasa sain endaga palju teadmisi, harjutused ja lootuse valu vabast jooksust. Lõpetuseks ei öelnud ta mu poolmaratonile ei kindlat EI-d ega ka kindlat JAA-d, suureks võiduks on juba see, kui suudan täiesti valu vabalt joosta 10km.

Mul on tõesti hea meel, et ma Maratoni projekti sain, sest kuigi ma praegu joosta ei tohi, siis näen spordirahva ühtsust ja abivalmidust. Tänu sellele projektile tutvusin paljude väga vingete inimestega, kes ei lase mul olla oma põlveprobleemiga üksi. Sain siit ka kindlust juurde, et abi PEAB küsima. Muidu ongi jama. Suured tänud Margus M. ja  Margus P. abi ja heade sõnade eest!

Ja isegi, kui ma ei saa see aasta poolmaratoni joosta, siis järgmine aasta olen kindlasti platsis. Umbrohi ei hävine!

Ja nagu Margus P. mulle täna ütles: ” Kui endaga piisavalt tegeled, siis on ½maraton reaalne, kui tervis siiski järgi tulla ei taha, siis muidugi tuleb lähtuda tervise tahtmisest. Nii lihtne see reaalsus on. Karm, aga … Kõige tähtsam ongi see teema, et Sa tead, kus viga ning siis juba saab ka parandustega tegeleda. Teadmatus alati kõige hullem.”

Airi valmistub Tallinna maratoniks Jooksupartneri klubis Taivo Püi juhendamisel.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.