Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF võttis eile vastu otsuse kaotada 50 km käimisdistants tiitlivõistluste programmist peale 2020.a. Tokyo olümpiamänge.  50 km käimisdistants võeti olümpiamängude kavva 1932.a. Los Angeleses.  2017.a. Londoni MM-il võistlesid sel distantsil esmakordselt ka naised.

Otsus on vastuoluline ning pälvis teravat kriitikat mitmetelt tippkäijatelt.  Samas, kergejõustikuvõistluste populaarsus on langustrendis ning vajadus muuta ala atraktiivsemaks ja telesõbralikumaks kaalub üles tippsportlaste arvamuse.

Käimisdistantse jääb tiitlivõistluste kavva endiselt neli – kaks meestele ja kaks naistele.  Hetkel on võimalike võistlusdistantsidena kaalumisel 10, 20, 30 ja 35 km. 

Samas võeti vastu otsus rakendada kiibitehnoloogiat, mille abil oleks võimalik tuvastada reeglite rikkumisi käimises.  Nimelt ei tohi käimises korraga mõlemad jalad õhus olla, siis on tegemist jooksmisega, mis on teadupärast teine ala.  Tehnoloogilised uuendused võimaldaks paremini eristada jooksmist käimisest. Kas see tähendab ka tulemuste nõrgenemist käimises, näitavad lähemad 2-3 aastat.

Kõige värskemad 50 km tulemused leiame Eesti Kergejõustikuliidu edetabelitest 2015. aastast, mil Margus Luik läbis Paralepas selle distantsi ajaga 4:36:21 ja Lauri Lelumees tulemusega 5:25:12.

Eesti kõigi aegade edetabelist leiab 50 km käimisdistantsilt mitmeid sportlasi, kes on olnud võrdselt edukad nii käimises, kui maratonijooksus – Benno Viirandi, Sergei Lõžin, Küllo Tiido, jt.