Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF kinnitas äsja 2020.a. Tokyo olümpiamängude normatiivid ning need on ajaloo karmimad.  Kas me näeme Tokyos kõigi aegade väiksemat kergejõustikukoondist? Tahaks loota, et mitte.

Olümpiale kvalifitseerumiseks on kaks moodust – näidata normatiivist paremat tulemust või olla  IAAFi rankingus piisavalt kõrgel positsioonil.  Kuivõrd rankingu süsteem on alles äsja kehtima hakanud, heidame pilgu esmalt eestlasi huvitavate alade normatiividele. 

Näiteks maratonis on olümpiale pääsemiseks vaja näidata tulemust 2:11:30 (mehed) või 2:29:30 (naised).  3000 m takistusjooksus on normiks 8.22,00, 400 m tõkkejooksus 48,90, odaviskes 85 meetrit ning kümnevõistluses 8350.

2018.a. näitas vaid 3 Eesti kergejõustiklast normatiivist paremat tulemust – Rasmus Mägi, Magnus Kirt ja Maicel Uibo mullused tulemused viiks nad 2020.a. Tokyosse.  Normatiivi täitmiseks on aega ligi poolteist aastat – 1. maist 2019 kuni 29. juunini 2020.  Maratonis võetakse arvesse tulemusi alates 1.1.2019.

Millised on Eesti jooksjate võimalused pääseda olümpiale rankingu tulemuste järgi?  Näiteks maratonis, kus olümpiale pääseb 84 jooksjat, hoiab Tiidrek Nurme hetkel 534. positsiooni.

Ent loomulikult – ükski sportlane ei viska rätikut ringi enne 29. juunit 2020 ehk teisisõnu – jääme lootma, et ka Eesti kergejõustiklasi sõidab Jaapanisse kolmest rohkem.

OM-i normatiivid: