Ülemiste järve jooks toimus tänavu juba 45.-ndat korda ehk tegemist on võistlusega, mis sai alguse 1972. aastal.  1972.a. polnud olemas mobiiltelefone, iseliikuvaid autosid ega juutuubi, kuid Ülemiste jooks juba oli.  Siiamaani on ning vahel mõtled, et mõni jooks võiks ju korralikuks retroks jäädagi.  Iga jooksja saaks tehnilisest kangast särgi asemel puuvillase lotendava T-särgi, finišijoonel istuks kolmes reas vanamehed stopperid käes ning kompressioonsääriste asemel müüdaks stardis hoopis kalja ja lihapirukaid. 

Kuid aeg läheb kahjuks edasi, mitte tagasi ning ka Ülemiste jooks konkureerib järjest suurema valiku võistlustega.  Kui keskmine harrastussportlane osaleb aastas 1-2 jooksuvõistlusel ning võistlusi on kalendris ligi 400, siis tuleb iga aasta midagi natuke paremaks teha.  Ka Ülemiste järve jooksul oli tänavu näha väikseid muutusi – pakihoid oli viidud angaari, mis suurema tuulega telkide kombel ilmselt minema ei lenda, jooksjad olid Vana-Tartu maanteel suunatud sõidutee asemel kergliiklusteele, medal oli muutunud suuremaks ja kenamaks, numbri ja -ümbriku asemel said ainult numbri ning osa jooksurajast oli omandanud uue katte. 

See viimane ei olnud ilmselt küll võistluse korraldajate teene, kuid siiski – mõnus oli joosta, kui tee võistluse teisel kilomeetril järsku laiemaks läks ja jalgealune kindlamaks muutus.

Võistluse suurimaks tõmbenumbriks ongi selle rada – ega sa ümber Ülemiste järve muul ajal naljalt jooksma ei pääse.  Tahaks küll aga ei saa. Rada ja selle märgistus saidki jooksjatelt kõige kõrgema hinnangu – 9,14 punkti.  Mõnevõrra ootamatu oli see, et rajale antud hinne on kolmel viimasel aastal langenud, kuid jooksjate kommentaare lugedes saad ka aimu, miks see nii on – reguleerijate puudumine oleks ühes kohas üsna õnnetult võinud lõppeda.

Võistluse üldhindeks tuli sel aastal 9,17, korraldust hinnati 9,10 punkti vääriliseks.

Kõige madalama hinde said joogi-teeninduspunktid (8,62).  Stardi-finišiteenindust hinnati 9,07 silmaga, auhindu-medaleid 8,95-ga ning küsimus – kas võistlus on väärt tema osavõtutasu – sai 8,90 punkti.

Kokku andis oma hinnangu 42 jooksjat.

Foto: Scult Estonia

Jooksjate kommentaarid

Küti tee otsa vaja kindlasti reguleerijaid, sest täna sõitsid nõmedad autojuhid jooksjatel peaaegu üle varvaste

Ülemiste järve jooks oma tuntud kvaliteedis. Ehk väga hea. Kui nüüd saaks veel kuidagi nii, et Peetris autod ei proovi kiirendada jooksjate vahelt oma soovitud tänavale, oleks täiuslik.

Nänni koti kätte saamine asus imeliku koha peal

Stardiummik on ainus ebameeldivus läbi aastate sellel võistlusel.

Jooksmiseks igati hea ilm, vastutuul ja metsalõik pakkus väljakutseid. WC arv oli piisav ja hea et jaotati mitmesse kohta. Lahtise kruusa lõigud olid päris vigastusohtlikud. Huvitav et stardikoridoris keegi numbreid ei kontrollinud.

Nagu ikka ja alati väga huvitava struktuuriga rada mis võimaldab igasugust pinnast. Õnneks ilmataat keeras ka õigeks ajaks oma kraanid kinni, aga tuulega pidi 5-10 km võitlema.

5 km jooksu kohta väga napp info, oleks soovinud eelnevalt samuti tutvuda rajakaardiga, mida aga veebis ei olnud. Võistlejate nimekirja kanti mind viimasel minutil, kuigi registreerisin ligi nädal varem (seepärast väike pabin ka sees, kas üldse sain kirja/lastakse jooksma). Metsajooksjate start ei olnud tähistatud, tekkis väike segadus.

Vana-Tartu mnt'l oli üliohtlik olukord, kus maanteel vasakpööret ootav autojuht ilmselgelt muutus närviliseks ja keeras ootamatult autoga kergliiklusteel olnud jooksjate vahele. 4-5 jooksjal läks üsna napilt, et mitte auto ette jääda. Peale manöövrit põrkas sama auto kokku ka teisele teeotsas jooksjaid ilusti ootavale autole. Rajajulgestajaid selles teeotsas ei näinud, võib-olla olid.

Riietevahetuse alad olid nagu kellegi koristamata garaaz. Mõned pingid istumiseks ei tee paha. Üldiselt oli see muidugi parem, kui väljas telgis riideid vahetada. Eriti külma ja vihmase ilmaga.

Muidugi igati ok üritus.

Stardigruppide moodustamisel võiks arvestada eelmise aasta tulemusi.

Võrreldes eelmise aastaga on positiivne see, et pakihoid asus riietumisala lähedal.

Antud võistluse formaat peaks muutma. Vajab uuendust. Võistlusi tuleb peale märgatavalt palju ja inimesed teevad valiku. Kasvõi järvejooksusarjas autasustatakse 10 paremat, võistkondlik arvestus jne.

Muidu kõik 10punkti kuid tavapärasest kuidagi konarlikum oli numbrite kätte andmine. Kas kogu sarja osalejatel ei võiks juba eelnevalt olla oma kiip , mis sarja lõpus tagasi antakse nagu jookse-kõnni sarjas on: lihtsalt mõte.

Kindlasti parim jooksurada Tallinnas, kahju, et ainult kord aastas, tänud korraldajatele.

Uus metsajooksurada oli meeldiv üllatus aga järgmine aasta võtaks ette järveringi, aitüma korraldajatele.