Ärge tulge mulle ütlema, et Ultima Thule tähendab müütilist maailma äärel asuvat saart või siis Saaremaad.  Ultima Thule on ansambli nimi.  Olnud juba aastast 1987. 

See, et mõnel bändil on omanimeline maraton on väga äge.  Teised linnad võiks ju mõelda ka Taukari või nublu maratonile.  Oleks kohe kaks ühes – sport ja muusika. 

Loodetavasti mängitakse Ultima Thule maratonil stardis või autasustamisel Liivimaa Pastoraali või Kassitappu.  Ah, mis ma ikka umbluud ajan.

Anyway, Ultima Thule maraton toimus nädalavahetusel juba neljandat korda ning jooksurahvas on jätkuvalt võistlusega rahul.  Mis on eriti tore – korraldajad võtavad osavõtjate tagasisidet kuulda.  Mullu kurdeti selle üle, et võiks medali kujundust muuta ning hopsti, tänavune medal oligi mullusest erinev!

Medali kujunduse autor ja foto: Raul Vinni

Võistlus tervikuna sai koondhindeks 9,37, sama kõrgelt hinnati korraldust.  Kõige rohkem meeldis osavõtjatele stardi-finišiteenindus (9,43), kõige vähem mõnevõrra ootamatult rada ja selle märgistus (8,83), kuid viimast aitavad mõista jooksjate kommentaarid.  Joogi-teeninduspunktid said hindeks 9,11 ning auhinnad-medalid (mis said mullu kõige madalama hinde) said 9,30 punkti.

Küsimus – kas võistlus on väärt osavõtutasu sai hindeks 9,28.

Kokku andis oma hinde 46 osavõtjat ning neist 43 on valmis sel võistlusel osalema ka edaspidi.

Avafoto: Tiit Tilk, Ultima Thule maraton

Jooksjate kommentaarid

10 km rada oli pikem. Minu kell näitas 10.49km võiks ka selle välja kuulutada. Pool km otsas annab juurde ikka päris palju aega. Muidu nimi on väärt seda jooksu. Tuul oli ikka päris tugev.

Võistlus oli äge, hea ja lauge tee mõne üksiku tõusumeetriga. Olin rajal esmakordselt koos käruga ja laps magas ilusti oma une täis ning teda ei häirinud need üksikud munakivitee lõigud. Õnneks.  Tulevikus leiame, et võiks olla ka premeerimine parematel nii nagu on seda teistel distantsidel. Kui juba võistlusele nimi kirja panna, siis vähemalt igal isal ja vahest ka sportlikul emal on see sportlik hasart sees, et kui ette otsa on võimalik jõuda ja enda aega parandada. Aga muidu oli kõik supper, kogu vihmasesse nädalalõppu oli just võistluspäevaks just see ilus päikeseline, kuid väga tuuline ilm saabunud. Parem päike, kui paduvihm.

Kärudega liikujad võiks rohkem jooksjatega arvestada, mitte terve raja hõivata ja samuti mitte panna kinni joogipunktis laua, oma kärudega, nii et joogi võtmine laualt on raskendatud

Tore oleks kui mõnel võistlusel oleks Roomassaare ja Tuule tn lõik võistluse alguses, mitte lõpus.

10 km joogipunktis tekitas parajat segadust kärutajad, kes oli ees ja oli väga halb jooksjal sealt vett või midagi muud haarata. Võiks edaspidi parema korralduse peale mõelda, et kõigil oleks mugav ja ohutu. Osaliselt oli raja märgistus ja suunamine kehv, samuti ei hakanud silma, et km tähised 10 km distantsil, kuid maratoni ja poolmaratoni kilomeetrite tähiseid küll. Autasustamisel on veider süsteem, kui maratoni ja poolmaratoni esikolmik saab graveeringuga meene, miks siis 10 km esikolmik ei saa?

Väga hea korraldus ja rada. Võiks läbida ka uut kesklinna. Ainuke miinus, et supisõõmiseks oleks võinud olla telk.

Väga sõbralik seltskond ja ka uusi algusi toetav üritus

Oleks hea, kui saaks raja lõpuosas olevalt tervisepargi hakkepuidu kattega raja kusagile mujale viia. Variant: lõpus joosta Roomassaare sadamani välja ja enne finišit teha ring ümber lossipargi

Saaremaa firmad võiksid oma toodangu reklaamimiseks finišis tooteid jagada (nt Deli Food kohukesed, Lihakombinaat snäkid ...).

Sarnaselt Viljandi järve jooksuga võiks välja tuua ka parima saarlase, parima noore.

Kahju, et rahvast vähe oli kaasa elamas raja ääres. Seda erilisemad tervitused joogi- ja söögipunktide inimestele!

Üldiselt kena võistlus, mida toetas ilus ilm aga

- rajaskeemidel peaks olema märgitud kilomeetrid

- raja suunajad peaks olema aktiivsemad. Ise küsisin paar korda õiget suunda

- teeninduspunktis peaks ulatama joogi kätte, eriti kui on vähe võistlejaid korraga

- km tähised õiges kohas! 20 km oli pandud 21 km peale :)

Et maratoni rajal on võimalik 10x ennast tankida- see on super! Rada on mitmekesine ja tore, TP- des teenindus rõõmus ja valik väga hea, kindlasti julgen soovitada oma sõpradele osavõttu!

Hea maratonirada jõutrenniks multsiradael, kuid mitte rekordite tegemiseks. Kilomeetrite tähised võiksid olla täpsed ja igal kilomeetril. 35 silt oli küll eksitav. Viimasel kilomeetril ei olnud mere ääres suunavaid nooli, jooksin puhtalt loogika järgi, õnneks õigesti. Rajasuunajad enamjaolt väga toetavad ja abivalmis, ka inimesed joogipunktides 5´+ abivalmis. Kes Saaremal pole palju käinud, siis ilus kadakane ja pähklimetsane ekskursioon.

Kõik oli super aga kohad kus rada kordus oli halb (42km)

Joogipunktide süsteem oleks vaja ühtlustada, et igas punktis oleks näiteks vesi ühte värvi topsis. Mõistlik oleks panna prügikott ca 10 meetrit pärast joogipunkti, et tops saaks kohe õigesse kohta. Kui oleks võimalik, et igas punktis annaks keegi topse ka kätte, siis oleks täismäng.

Osalesin kolmandat korda ja korraldus on aastatega arenenud. Medal oli jälle väga ilus, kuid iga aasta võiks olla kas või aastanumbergi erinevuseks sees. Muidugi võiks medalil kirjas olla, mis distantsilt see on saadud. Hetkel poolmaratoni ja 10 km võistleja oleks nagu saanud maratoni medali :)

Hea oleks, kui jooksudistantsidel rohkem läbitud kilomeetri märgistusi. 10km distantsil polnud ühtegi, vähemalt ei näinud. Nägin vaid 15km märki ja ka 40km. Jah enamus küll kasutab aktiivsuskellasid v endomondot, kui minu meelest annab see hea motivatsiooni kui näed palju läbitud ja kui vähe veel. Eile tundsin sellest eriti puudust.

puudus meditsiiniline abi.

järgmises osalemises kahtlen, sest liiga raske maastikurada ja viimased km tugev vastutuul, võiks teha vastupidi stardi. Aga korraldajatele 5 kiitusega!

Super vabatahtlikud ja kaasaelajad, super korraldus, aitäh ja jõudu! Väga kaunis medal. Ainukese parandamiskohana näen aeglasemaid kõndijaid-kärutajaid, kes (pool)maratoni kiirematele kitsastel teelõikudel ette jäid - palun hoidke paremasse teeserva ning ärge võtke tervet teed kahe-kolmekesi kõrvuti kõndides enda alla (eriti, kui samale teele peavad mahtuma ka vastassuunas liikujad).

Jäin jooksuga väga rahule (muidugi, kui tulemus on hea, siis oledki kõigega rahul). Kaardi järgi ei saanud küll muhvigi aru, kuidas joosta tuleb, aga õnneks olid kõigis kriitilistes punktides suunajad nii, et äraeksimise ohtu ei olnud. Rada oli põnev, natuke nagu maastikumaraton, aga ilma kõige hullemate tõusude ja langusteta. Imponeeris see, et maratonidistantsil oli vabatahtlikke osavõtjatest (27) rohkem. Samas on kahju nii väikesest osavõtjate hulgast - liiga lähedal Sügisjooksule, mis suurema osa huvilistest ära tõmbab. Kas tasuks kaaluda UT ja Kolme päeva jooksu mingil kujul ühendamist ja korraldamist septembri lõpupoole? Nurisen ainult selle pärast, et minu meelest polnud kilomeetritähised väga täpselt paigutatud - ei teadnud enne lõppu, milline aeg tuleb. Sellegipoolest minult maksimumpunktid.