Jooksutossude tootearendus on viimastel aastatel muutnud nende tallad märkimisväärselt paksemaks. Hiljuti pani Rahvusvaheline kergejõustikuliit tallapaksusele piiri ette lubades ametlikel maanteejooksudel kasutada kuni 40 mm paksusega taldu. Staadionil peetavatele võistlustele pandi piiriks 25 mm, mis pahandas märkimisväärselt jooksjaid, kes läbivad staadionil pikemaid võistlusdistantse.  Näiteks staadionil toimunud tunnijooksu maailmarekordite püstitamisel kasutasid jooksjad suhteliselt õhukese tallaga tossusid, kuigi sama pika distantsi läbimisel maanteejooksudel oleks neil olnud õigus kasutada paksema tallaga jooksujalatseid.

Nüüd on Rahvusvaheline Ultrajooksjate Assotsiatsioon IAU reglementeerinud ära ultradistantsidel lubatud tossude omadused.  Uute reeglite kohaselt võib ultradistantsidel kasutada kuni 40 mm tallapaksusega jooksususse sõltumata rajakattest. Ehk teisisõnu – paksu tallaga jooksutossud on edaspidi lubatud ka staadionil joostavatele ultradistantsidele. 

Ultrajooksudel läbitakse staadionil märkimisväärseid vahemaid, mis võivad näiteks 24 tunni jooksu puhul olla enam kui 200 km.  On ilmselge, et 10 000 meetrise distantsi läbimine ei ole võrreldav 20 korda pikema distantsiga, mistõttu on ka uus reegel igati mõistetav.

Kas uus reegel toob kaasa ka uued maailmarekordid ultradistantsidel, on veel vara öelda. Ükski toss ei tee ju imesid, kui jooksja ise pole selleks võimeline. Jääme ootama uusi maailmarekordeid.