Suurjooksul ümber Viljandi järve peavad osalejad arvestama varasemate aastatega võrreldes mitmete muutustega. Nii on jooksul kaks starti, tavalisest erinev viimase kilomeetri trass ning rajal ootab jooksjaid üks joogipunkt.

Laupäeval, 1. augustil startiva jooksu trass saab lõplikult selgeks 28. juulil. Esialgu on aga kindel, et muutub jooksu lõpuosa, sest Tartu tänavale jooksjaid ei lubata ning viimane osa distantsist läbitakse mööda Karja ja Järve tänavat.

Jooksu korraldustoimkonna juhi Mati Jürissoni kinnitusel rada see muutus oluliselt pikemaks ei tee, muutust on aga vaja selleks, et hoida Tartu tänavat autoliiklusele avatuna. „Viljandi kesklinnas on käimas suured teetööd ja meil pole võimalik tänavat terveks päevaks sulgeda,“ selgitas Jürisson. „Samuti saabuvad ja lahkuvad osalejad väga erinevatel aegadel ja neil on vaja juurdepääsu stardialale.“

Karja ja Järve tänavat mööda on nii mõnedki jooksjad ka varasematel aastatel staadionini jooksnud, kuid enamasti on valitud lõpukilomeetriks Tartu tänav, sest mööda järve äärt joostes on sportlastel tulnud varem arvestada parkivate autodega. Tänavu aga seda muret ei ole, sest parkimiskorraldajad sätivad autod parklatesse selliselt, et jooksjatele jääks piisavalt vaba ruumi.

Teisel pool järve on jooksjatele avatud hobusekoppel ning korraldajatel on kokkulepped ka põllumeestega, et niita sisse rajad. Suure tõenäosusega kulgeb rada järve vastaskaldal jooksjatele harjumuspärasel moel.

Trassil on seekord üks joogipunkt, mis asub jooksu seitsmendal kilomeetril, Viiratsi telemasti juures. Tegemist on iseteenindusliku joogipunktiga, kus vesi kallatakse topsidesse ja ja pannakse lauale. Iga jooksja peab topsi ise laualt võtma. Kokkupuudet teeninduspunkti töötajate ja jooksjate vahel ei lubata.

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks on pisut enam kui 2000 startijat jagatud tänavu kahte gruppi. Esimene jooks stardib kell 12 ning nemad pääsevad staadionile kell 11.30. Selles jooksus startides tuleb arvestada, et jooksjatele antakse ligi 12 kilomeetri pikkuse distantsi läbimiseks üks tund ja 20 minutit. „Kui tunnete, et pole võimeline selle ajaga distantsi läbima, on võimalik end ümber registreerida teise jooksu, kus kontrollaeg on kaks tundi ja 30 minutit,“ rääkis Jürisson.

Esimese jooksu lühike kontrollaeg on tingitud sellest, et enne teist starti tuleb kogu staadion desinfitseerida ja selleks kulub umbes tund aega. Teine start on kell 15 ja staadioni väravad avatakse osalejatele kell 14.30.

Pärast finišeerimist tuleb jooksjatel kohe staadionilt lahkuda. Publikut staadionile ei lubata.

Tavalisel 1. mail startiv ümber Viljandi järve jooks peetakse kevadise eriolukorra tõttu tänavu 1. augustil. Jooksule lubati vaid 2000 osalejat ning lisaks neile kutsetega jooksjad. Kutsed saavad jooksule kõik mehed, kes on lõpetanud jooksu vähemalt 40 aastal ja naised, kel on kirjas 20 finišeerimist. Lisaks saab nimelise kutse Pavel Loskutov, kes on jooksu võitnud 11 korral.

Kes 1. augustil suurjooksu starti ei pääsenud, saab osaleda virtuaaljooksul, mis stardib 5. augustist ja kestab kuu lõpuni. Selleks tuleb joosta endale sobival ajal ümber Viljandi järve ning see tagab osaluskorra.

Suurjooks ümber Viljandi järve peeti esimest korda 1928. aastal. Tänavu on kavas 91. jooks.