Teisipäeval suurenes ümber Viljandi järve jooksule registreerujate hulk hüppeliselt. Päeva jooksul sai end kirja panna 191 inimest ning seejärel pandi registreerumine 1. augustil startivale suurjooksule kinni.

Keskööks oli kirjas 2014 jooksjat, kes praeguse kava kohaselt jagatakse 1. augustil kolme starti. Nädala hakul pidid korraldajad koroonaviiruse leviku tõkestamiseks riigis seatud reeglite tõttu piirama järvejooksule lubatud osalejate hulka ning registreerunute piiriks seati 2000 jooksjat ja kepikõndijat. Varasematel aastatel on ümber Viljandi järve jooksul olnud ligi 4000 osalejat. Juhul kui valitsuse ja Terviseameti otsusel lubatakse 1. augustil korraldada praegusest suurema rahvaarvuga üritusi, avatakse jooksule registreerimine uuesti.

Korraldustoimkond ei ole jooksu juhendit veel ümber teinud ning see loodetakse paika saada juuli alguseks. Jooksu korraldamine ühe päeva jooksul kolme erineva stardiga annab võimaluse jooksjaid hajutada. Selleks ajaks kui üks grupp stardib, on teised juba lõpetanud või lõpetamas ning osalejate teineteisega kokku puutumine on viidud võimalikult minimaalseks.

Praeguseid reegleid arvestades, ei pakuta jooksu ajal trassi peal juua ning võistluse järel ei ole staadionil toitlustamist. Autasustatakse vaid jooksu üldarvestuse parimaid mehi ja naisi, vanusegruppide parimatele tänavu karikaid ei ulatata. Iga lõpetaja saab aga meenemedali. Päev enne suurjooksu lastevõistluseid staadionil ei peeta ning ära jääb ka teatejooks.

Suurjooks ümber Viljandi järve on Eesti vanim traditsiooniline rahvaspordivõistlus, mida peeti esimest korda 1928. aastal. Alates 1931. aastast pole jooks ühelgi aastal ära jäänud. Tavapäraselt mai algul olev jooks on tänavu lükatud koroonaviiruse puhangu ja viiruse leviku takistamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu 1. augustile.