Inglismaal läbi viidud uuring näitab rattaspordiga hõivatuse kohta nii mõndagi huvitavat. Näiteks tegelevad rattasõiduga 2/5 valgenahalistest ning 1/3 mustanahalistest ja Lõuna-Aasia piirkonna inimestest. Samuti on mehed aktiivsemad ratturid - keskmiselt näeb neid kolm korda sagedamini pedaale tallamas kui õrnema soo esindajaid.

Kuidas kasutada aga ära rattaspordi potentsiaali? Kasutamata ressursina käis kõige rohkem läbi spordiala sidumine koolidega. Pallimängude jaoks loodud eriklasse leiab mitmetest Eesti koolidest, kuid rattaspordiga saab tõsiselt tegeleda vaid Audenteses. Koolide liikumistundides pööratakse rattasõidule tähelepanu haruharva. Ilmselt on see nii ka Inglismaal.

Pealegi on suurlinnades rattaspordiga tegeleda paras peavalu, sest seltskonnaga kergliiklusteedel sõitmine ei ole mõistlik. Aga mis kõige kurvem - paljudes peredes ei olegi lastel ratast ja seetõttu kasutab vaid kolm protsenti 5-16-aastastest Inglismaa noortest kooli jõudmiseks ratast. Kui algkoolis kasutavad tüdrukud ja poisid ratast võrdselt, siis põhikoolis tegelevad rattasõiduga põhimõtteliselt ainult poisid.

Noorte rattaspordi juurde toomiseks pakuti lahenduseks välja, et koolides tuleks kasutada statsionaarseid rattaid ja korraldada nende abil võistlusi. Neid saaks kasutada ka koroonaviiruse leviku tingimustes.