Jooksubuumi tuules on oluliselt muutunud ka siinne klubimaastik.  Traditsiooniliste klubide kõrvale on tekkinud rida uusi, millel vanust maksimaalselt 4-5 aastat.  Kõige noorem uutest jõuliselt esilekerkinud spordiklubidest on MTÜ Spordiklubi Prorunner, mis on registreeritud detsembris 2014. Treeningpartneri klubi sai ametliku alguse pool aastat enne seda. 

2013.a. oli klubide moodustamise kuldaeg – sel aastal registreeriti nii Spordiklubi Jooksupartner, FB Jooksmine kui MTÜ Täppsportlased.  Sparta Spordiseltsil täitub 2018.a. küll kümnes tegevusaasta, kuid jooksuvaldkonnas on eesmärgipäraselt tegutsetud samuti 4-5 aastat.

Kui alguses olid nimetatud klubid suunatud teadlikult treenivatele harrastajatele, siis tasapisi on võetud järjest olulisem roll ka riigi tiitlivõistlustel.  Heaks näiteks Narva Energiajooks, mille raames toimusid ka Eesti meistrivõistlused poolmaratonis. Sparta Spordiseltsile kuulus antud võistlusel meeste arvestuses nelikvõit ning esimesest sajast lõpetajast enam kui pool (51) kandsid Sparta, ProRunneri või Treeningpartneri särki. 

Mille või kelle arvelt selline muutus toimunud on?  Seesama Narva Energiajooksu protokoll on üsna kõnekas.  Pea kolmandiku võrra on vähenenud klubilise kuuluvuseta jooksjate arv esisajas.  Muidugi, registreerudes klubi määratlemine on jooksja enda teha, mistõttu osavõtjate nimede taga võib leida klubisid, mida päriselus tegelikult ei eksisteeri. 

Ent esisajas on tasapisi vähenenud ka pikema ajalooga klubide osakaal.  Näiteks oli 2012.a. TÜ ASKil esisajas 8 jooksjat, tänavu vaid 2, VAK Staieri oma klubiks määranud jooksjate arv langes kuuelt ühele.  Stamina spordiklubil oli viis aastat tagasi Narva Energiajooksul esisajas koguni 11 jooksjat, tänavu sellenimelist klubi me samast enam ei leia. Suurematest klubidest on samasuunaline muutus aset leidnud ka Sportkeskus.ee-ga.

Kuna nimetatud spordiklubid on keskendunud kesk- ja pikamaajooksudele, siis näiteks nädalavahetusel toimunud Eesti Kergejõustiku Karikavõistluste punktitabelis me antud klubisid võimutsemas ei näe.  Kergejõustikus laiemalt valitsevad ikka Audentese SK, KJS Sakala, TÜ ASK, jt, mille tegevus alasid vaadates märksa laiemapõhjalisem on.

Mis on selle trendi taga?  Ühest küljest on tulemusi toonud järjepidev ja teadlik töö (tipp)harrastajatega.  Nii tuli mullu Eesti meistriks maratonis Jooksupartneri klubi esindav Moonika Pilli, kes hakkas aktiivsemalt jooksuga tegelema alles 2014.a.  Narva Energiajooksul võttis naiste arvestuses pronksi aga Marion Tibar Spordiseltsist Sparta, kes alustas tugevamate treeningutega aasta hiljem. 

Küsisime ka Sparta jooksugrupi treenerilt Ahto Tatterilt, mis tema hinnangul uute jooksuklubide jõulise esilekerkimise taga on?

"Esilekerkimise taga on mitu põhjust," pakkus omapoolse selgituse Ahto Tatter (fotol).

"Esiteks, jooksuharrastajate arvu kasv, kes soovivad regulaarselt treenida ja käia ühistreeningutel. On neid, kes treenivad kava järgi ja on orienteeritud tulemustele ning on ka neid, kes soovivad parandada oma kehalist vormi ja võistlemine on teisejärguline. Vähetähtis ei ole ka ühistreeningute sotsiaalne pool, omavaheline suhtlemine ja päevatööst pingete maandamine."

"Teiseks, uute jooksuklubide taga on uue põlvkonna treenerid ja juhendajad, kes on ise jooksmisega tegelenud ja olnud Eesti tippjooksjad. Jooksjate juhendamine on neile uueks väljakutseks," lisas Sparta jooksugrupi treener.

"Kolmandaks, jooksuüritustel on klubiga käies eelised. Klubidel on tihti oma telgid väljas, kuhu saab jätta isiklikud asjad ja soojendusriided. Enne jooksu annab klubiliikmetega kohtumine lisaenergiat ja peale jooksu on hea muljetada. Suurematele jooksudele pakuvad korraldajad grupiregistreerimist ja soodsamat hinda. Jooksudel käiakse ühise transpordiga."

"Klubidel on oma sümboolika (jooksuvarustus) ja traditsioonid (üritused, laagrid)."

"Sparta jooksugrupp on tegutsenud 4 aastat ja liigume selle suunas, et meil on tekkimas tugev püramiidikujuline struktuur, alustades noortest ja harrastajatest ja lõpetades tippjooksjatega," kommenteeris Tatter klubi tegevuse laiemapõhjalisemaks muutumist. "Viimasel ajal on ka noorjooksjad leidnud tee meie klubisse ja selle nimel on kõvasti tööd teinud treener Maile Mangusson. Treeninguid teeme igale tasemele ja osa treeninguid saavad harrastajaid teha külg külje kõrval koos Eesti parimate jooksjatega."

"Selle aasta Sparta edu taga on konkreetsed põhjused, heade treeningvõimaluste loomine, treeningute kvaliteedi tõstmine ja klubisisese terve konkurentsi tekkimine. Oleme sel aastal teinud kord nädalas tulemustele orienteeritud jooksjatele eraldi lõigutreeningud ja tulemused ei ole lasknud ennast oodata. Vähetähtis ei ole ka vigastuste ennetamine, milleks teeme aktiivselt koostööd Teraapialaegasega."

.