Pole küll ammu kirjutanud. Poolteist kuud vist juba. Aeg lendab nii kiiresti ja ilm pole grammigi muutunud.  Kiire on, mis ma oskan öelda.

Peale Haapsalu Maanteejooksu, kus ma lõpetasin tubli viimasena, kadus motivatsioon nii ära, et isegi jooksmise isu sai otsa. Käisin ainult selle pärast, et mitte Taivot kurvastada. Aga ma pole ju allaandja !?

Haapsalu Maanteejooksu peal ma pikalt ei peatuks, jooksin küll vast oma parima aja, mis ma kunagi jooksnud olen, aga tagant poolt esimene olin ikka – tase oli nii kõva, ja kui lugesin, et teised projektikaaslased, kes seal jooksid, tegid oma elu parimad jooksud, siis pisar oli silmas küll…

Tänaseks on vorm nii palju parem. Trenni tehes on võitmatu tunne! Kohtati tundun enesele massohistilk – sadagu lund või vihma, kasvõi tulekerasid, aga kui trennipäev on siis jooksu vahele ei jäta. Eks see jooks veidi ole ka selline asi, et eneseületamise pärast juba tahad lõpuni pingutada ja rohkem veel.

Mida on see projekt mulle siiani õpetanud? Eelkõige enesedistsipliini. Kui on trennipäev siis teen trenni, kui on puhkepäev siis puhkan. Olen õppinud hindama nii trennipäevi kui ka puhkepäevi. Enamasti, kui on puhkepäev, siis ma olengi nii väsinud, et trenni tegemine ei tuleks kõnealla. Puhkan trenniks ilusti välja ja tulemused paranevad. Olen õppinud kuulama oma keha – kui keha ütleb et võta täna aeglasemalt siis võtan.

Treeningud, on jätkuvalt nii nagu on. Tundub, et natuke intensiivsemaks on asjad läinud ja kavasse on nüüd juurde lisandunud ka ÜKE, millest rääkisin eelmises postituses. Distantsid on pikemad ja kui jooksma lähen siis mõni päev pole aimugi palju ma maha jooksen. Näiteks eile algas trenn 2. kilomeetrise soojendusjooksuga, jätkus 10 x 400m kiiremate lõikudega /kõnnipausiga ja lõppes 2.kilomeetrise lõdvestusjooksuga. Kilomeetreid tuli kokku natuke üle 11ne ja aeg 1h 16minutit.

Neid allaandmise soovi momente ei suuda ma käte peal kokku lugeda, sest jooksin ma neid lõike Järveküla kooli staadioni peal, ma arvan et oma 30 ringi jooksin ma seal ära. Ringiratast. Jalgapalli mängivad noormehed mind pingsalt jälgimas. Kujutan, ette et ega, kui tausta ei tea, siis peaksin isegi seda inimest väheke imelikuks. Jookseb 2 ringi siis kõnnib, siis jälle jookseb, siis kõnnib. Ja nii tundaega järjest.

Nädalavahetusel käisin tegin trenni Hiiumaal maakodus. Hea soovitus kõikidele jooksusõpradele – hoia alati üks paar jooksuriideid autos, kunagi ei tea millal tekib isu jooksma minna. Minul olid muidugi kava pärast need riided kaasas. Joostes oleksin peaaegu rästikule otsa astunud- olge metsas joostes ettevaatlikud! Rästikud on veel uimased aga egas see aeg kaugel ole, kui nad liikvele asuvad.

Nüüd viimasel ajal olen jälle telefoni hakanud endaga jooksurajal kaasas kandma, niiet kes tunneb huvi, võib mu endomondos ja ka instagramis (prlairi) üles otsida.

Selleks korraks kõik. Kes vestelda soovib, siis võib alati kirjutada mulle ja Maijooksul ning Harku järve jooksul olen ka platsis

Airi valmistub Tallinna maratoniks Jooksupartneris Taivo Püi juhendamisel.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab ühendus Sport Kõigile.