Mugavusmajandus ja tehnoloogia areng on teinud inimeste igapäevaelu kergemaks, kuid vähendanud ka meie kõigi liikumisaktiivsust.  Me istume rohkem kontoris arvuti taga, näpime kodus oma nutitelefone ja samal ajal sööme rohkem kui kunagi varem.  Vähene liikumine tekitab mitmeid terviseprobleeme, sunnib meid haiguste tõttu töölt rohkem eemal olema ja mõjutab negatiivselt keskmist eluiga.  Ent milline on vähese liikumise mõju riigile tervikuna ehk teisisõnu maksumaksjale ehk meile kõigile?

Äsja Soomes avaldatud põhjalik uurimus üritab esmakordselt panna hinnalipiku vähese liikumise negatiivsetele mõjudele riigi tasandil.  Vähese liikumisaktiivsuse hind on Soome teadlaste Tommi Vasankari ja Päivi Kolu juhitud uuringu „Liikkumattomuuden lasku kasvaa - vähäisen fyysisen aktiivisuuden ja heikon fyysisen kunnon yhteiskunnalliset kustannukset“ põhjal vähemalt 3,2-7,5 miljardit eurot aastas.

VÄHESE LIIKUMISE MÕJU RAVIKULUDELE on vähemalt 1,5-4,4 miljardit eurot, kuid praktiliselt sama suur on ka vähesest liikumisest tingitud tööjõumaksude ja tulu kaotus, mis moodustab vähemalt 1,4-2,8 miljardit eurot aastas.  Oma osa moodustavad ka töötu abirahade kasv, hooldekodudega seotud kulud, jms. 

Nimetatud numbrid on väga konservatiivsed ja ei sisalda mitmeid kulusid, millel samuti seosed vähese liikumisaktiivsusega.  Aruandes tuuakse välja ka rahvusvaheliste organisatsioonide prognoos, et ravikulud järgmiste kümnendite jooksul kasvavad, s.t., kasvab ka vähese liikumisaktiivsuse negatiivne mõju riigile.

UURINGUS on toodud ka mõnevõrra ootamatud seosed noorte liikumisaktiivsuse ning hilisema haridustaseme ja sissetulekute vahel.  Nimelt on noorena vähe liikuvate inimeste keskmine sissetulek 35.a. vanuselt ligi 1/3 võrra väiksem võrreldes kehaliselt aktiivsete noortega. 

Millises mahus liikumine on piisav? Klassikaline soovitus – nädalas 2,5 tundi kerget aeroobset liikumist – jooksmist, kepikõndi, vms. Alati võib ka rohkem :-)

Loomulikult ei ütle Põhjanaabrite uurimus midagi selle kohta, milline võiks olla vähese liikumise mõju majandusele Eestis, kuid lihtsa võrdluse – Eestis on ca 4 korda vähem inimesi kui Soomes – kasutamine tähendaks ca 0,8-1,8 miljardi euro suuruseid kulusid aastas.  Pole just väike summa.

Kel huvi põhjanaabrite uuringut originaalis lugeda, võib 70 leheküljelise raportiga tutvuda siin.