Lugedes hiljuti ülevaadet GPSi kelladest jäi kõrvade vahele kummitama seal toodud väide -- GPSi kellad näitavad tavaliselt distantsi tegelikust distantsist väiksemana, kuid erandiks on pikad sirged, kus GPS kipub sageli rajalt eksima ning vahemaad pikemana näitab.  Kuivõrd Tallinna maraton justnimelt pikkadest sirgetest koosneb, siis tekkis huvi näha, mida minu kell Narva maanteel, Pirita teel ja Merivälja teel näitas ehk kust tuli 42,59 km pikkune distants.

Selgus, et eksisin rajavalikuga juba esimesel kilomeetril - selle asemel, et joosta kõige lühemat trajektoori pidi, jooksin stardis Kaarli kiriku künkast üles.  Hambapolikliiniku nurga järel ei suutnud aga kurvi välja võtta ja jooksin läbi teisel pool teed olevast bussipeatusest.

Natuke maad hiljem hoidsin jätkuvalt raja välisserva, tee peale jäi ka Hotel L'Ermiage.

Enne Schnelli parki astusin läbi järgmistest kohvikutest, kuid vaatamata kiusatusele jäi seekord ära külastus Eros Butiiki.

Samal ajal, kui enamus jooksjaid jätkas ikkagi ettenähtud rajal edenemist, otsustasin mina põigata läbi Balti jaamast. 

Jooksuvõistlused on heaks võimaluseks tutvuda vaatamisväärsustega, loomulikult väärivad külastamist nii Eesti Arhitektuurimuuseum kui Olerexi Ahtri tankla.  

Ka hiljem tekitas sirgel teel püsimine minule tõeliselt suuri probleeme.  Enne Russalka juurde jõudmist otsusasin täiesti sirgest teest diagonaali üle joosta.  

Samad probleemid jätkusid Pirita teele jõudes, kus tegin raja kõrval väiksemaid ja suuremaid sikk-sakke.

Kuna vahepeal oli päris palju maad rohkem joostud, siis tagasipöörde kohas otsustasin nii esimesel kui teisel ringil varem tagasi pöörata, vähemalt väidab nii minu GPSi kell.

Merivälja teel tiirutasin sirge tee ühest servast teise, vahel ka muru peale.  Eks samm hakkas juba väsima...

Pirita sillani jõudes võtsin vastu ebatavalise otsuse - mis oleks, kui prooviks kõndida vee peal! Mõeldud tehtud, ilmselt maratonieufoorias.

Mida rohkem oli joostud, seda kõveramaks läks samm.  Ja olgu lisatud, et ma tarbisin rajal ainult spordigeele ja vett.

Narva maanteel, kui teised jooksjad otsustasid kiirendada, leidsin ma vaba hetke Tez Touri turismifirma ja Narva kohviku külastamiseks.  Kõht oli üsna tühi juba.

Sedasi tulidki kokku minu 42,59 km Tallinna maratoni 42,195 km pikkusel rajal.  Kui jooksurada vaadata kaugemalt, siis ei ole pilt loomulikult nii hull ning iseenesest 0,4 km 42,195km pikkusel rajal tähendab ju vaid 1% veamarginaali.  

Ent vastuseks pealkirjas esitatud küsimusele - milline GPSi kell kõige täpsem on? Kõige täpsem on, üllatus-üllatus, kalibreeritud foot-pod ehk nn. vana kooli jubin, mis ketsipaelte külge tuli siduda ja mille sai kindla pikkusega distantsil ära kalibreerida.  Sedasi väidab vähemalt üks põhjalikemaid analüüse, mis sel teemal tehtud.  

Väga lähedal kalibreeritud foot-podi täpsusele on ka Polar V800 ja Ambit3 Run. Garmini kelladest on väidetavalt kõige täpsem Garmin 205,