Kaks kuud Eesmärgiks Tallinna Maraton projektis on läinud kiiresti. Aeg on olnud aga sisukas ja treenida on saanud kõvasti.

Maikuus oli koormustest, mis minu jaoks oli esmakordne. Olen küll mõelnud koormustestile mineku peale aga pole selleni veel jõudnud. Koormustest toimus Spordimeditsiini Sihtasutuses. Kõigepealt mind mõõdeti 1 cm pikemaks, mõtlesin juba, et ohoh, saan väiksema BMI. Hiljem aga selgus, et vist oli siiski lint taatlemata. Arst oli aga väga asjalik ning rääkis palju juurde. Anti luba treenida, pulss taastus koormusjärgselt kiiresti ja kopsumaht oli ka küllaltki hea. Ainuke probleemkoht oli madal hemoglobiin, mis võib kaasa tuua sooritusvõime ja aeroobse vastupidavuse languse. Arst soovitas kindlasti enne septembrikuud sellega tegeleda ja hemoglobiin ning rauavarud kõrgemaks saada.

Maikuus saime ka omale Nike esinduskauplusest valida jooksujalatsid. Mina võtsin Nike React Infinity 2. Mulle täitsa hakkasid need meeldima ja nüüd hankisin omale teise paari juurde. Pringstore toetas meid Cep toodetega, ma olen pikalt olnud Cep austaja. Mulle väga meeldib Cep sokkidega joosta ja need on tõesti väga vastupidavad. Sääriseid olen kasutanud pikematel võistlustel siis kuidagi kindlam tunne ning taastumisel ka tunduvad head abimehed.

Ühistrennid, mis meil on olnud projekti raames, on olnud väga huvitavad. Esimene oli Sparta treeneri Toomas Tarmiga. See oli projekti inimeste esimene kohtumine, teemaks fartlek, mis ei ole kõige lihtsam trenn. Ei tahtnud seal ka kohe viimaste seas liduda, seega jooksin hing paelaga kaelas, polnud ammu nii rasket trenni teinud.

Teine trenn oli minu treeneri, Kaupo Tiisläriga, teemaks tõusud. Ta otsis meie jaoks Pirita kõige liivasema nõlva, igaüks viis sealt ära kaks tossutäit liiva ja oluliselt laugemaks läks ka see nõlv. Tegelikult oli trenn mõnus ja mul on hea meel, et nii lahedad inimesed on koos. 
Kolmas trenn oli Jooksupartneri treeneri Einar Kaigasega, teemaks jooksutehnika. Einar rääkis palju tarka juttu ja tegime kõvasti erinevaid jooksuharjutusi.

Viimane kuu on olnud mu elutempo umbes 3.50min/km, jooksutempo aga jääb sinna kuskile 5.30-5.40 kanti. Ei teagi, kas peaks jooksutempot kiiremaks saama või elutempot aeglasemaks, äkki peaks hoopis keskel kokku saama.

Enda klubi ühistrennidesse pole palju jõudnud aga selle eest olen ikka üritanud need trennid kodus ära teha, muidugi oluliselt lihtsam on teha seda grupitrennis. Õnneks ma treenin palju abikaasaga koos ja päris üksi ei pea enamasti trenne tegema. Iganädalase pika jooksu jookseme alati koos ja vahel ka teisi jookse. 

Foto: Mallor Malmre