Tänavu seitsmendat korda toimunud Vooremaa poolmaraton on üritus, mis sobitub sinna, kus ta on, väga hästi. Vooremaa on ju looduse poolest väga kaunis kant ja keset Eestit ehk sinna jõuad enamvähem igast Eestimaa servast tunni-pooleteisega. Septembri keskpaik on tavaliselt ka värvilise sügise hõngu, tänavu küll mitte, kuid sügisvärvid lisavad ka sellele üritusele palju. Lisaks ütleb nimi selle ürituse kohta kõik, kes meist siis ei oleks Vooremaalt vähemalt korra elus läbi sõitnud või vähemalt seda terminit koolitundides kuulnud.

Kuna ka korraldus on sel üritusel hea olnud, siis on Vooremaa poolmaraton traditsiooniliselt Eesti parimate jooksuürituste TOPis olnud. Ka sel korral sai korraldus kõrge hinde teenides 4,87 silma viiest, kuid üritusele antud koondhinne jäi mullusest natuke maha. Heites pilgu konkreetsetele hinnetele, mis keskmise alla tõid, kahjuks väga palju targemaks ei saanud, sest need, kes olid rahulolematud oma arvamust kahjuks ei kommenteerinud.

Ent alltoodud kommentaare lugedes nipet-näpet ikka leiab. Üks asi, mis silma torkab, on kommentaar kommunikatsiooni kohta. Uudisnuppude kirjutamine, tulemuste avaldamine, jms on tänapäeval täiesti eraldi töö, millega Marathon100 ju igapäevaselt tegeleb nähes väga selgelt, kui palju see töö aega võtab. Ei ole veel leidnud tehisaru, mis uudisnupud valmis treiks. Kõik jooksjad ka ei mõista, et see on töö, millel on konkreetne väärtus, sellest saime peale osade Marathon100 päringute tasuliseks muutmiseks hästi aru. Vaatamata sellele ootavad jooksjad kiiret tegutsemist peale jooksu lõppu.

Ent mõne väikese jooksuürituse korraldajana olen näinud, et kui viimane lõpetaja on medali kaela saanud ning pühid võistluskeskuses lõpuks kraami kokku, on läinud tund-kaks. Oled kui tühjaks pigistatud sidrun, kuid nüüd peaks hakkama kirjutama uudist ürituse kohta, jagama fotosid, laadima üles tulemusi. Selleks kõigeks võistluse järel energiat leida on väga keeruline, kuid see on see, mida jooksjad ootavad. Tahad võimalikult kiirelt lugeda, kes võitis, kes kui kiiresti jooksis ja heita pilk tulemustele. Marathon100 tegijana võtame selle rolli korraldajatelt sageli üle, enamasti on meie veebis uudis võistluse kohta märksa varem väljas, kui laekub korraldajate pressiteade. Ja see ongi täiesti OK, sest tõesti, kui korraldad, siis enam ei jõua kirjutada ja informeerida.

Ent pikk jutt sitt jutt, mistõttu heidame pilgu ülejäänud tagasisidele. See oli ju igati norm. Stardi-finišiteenindus teenis 4,87 punkti, joogi-teeninduspunktid 4,82, auhinnad-medalid 4,71 ning rada 4,63. Ka küsimusele „Kas võistlus on väärt oma osavõtumaksu?“ antud hinne oli igati ontlik 4,74.

Oma hinnangu andis 38 osavõtjat ning neist 36 on valmis sel üritusel osalema ka järgmine kord.

Osavõtjate kommentaarid

Suurepärane korraldus ja võistluse eestvedajad! Väga rikkalik auhinnalaud. Tundus, et kõik said midagi kaasa. Maitsev mulgipuder! Ainus jama oli see, et väga raske oli. Paluks tuule suunda muuta vms:) Väga soe ja mõnusa olemisega võistlus. Aitäh korraldajatele!

Kommunikatsioon lonkab, värsket infot kodulehel vähe. Tulemusi pole kodulehel ka mitu päeva pärast võistlust.

Väga tore jooks ja nii hea emotsioon. Aitäh korraldajatele!

VPM juhendis on kirjas, et osavõtjatele tagatakse elektrooniline kiibiga ajavõtt, tulemused kuvatakse jooksvalt internetis ning avaldatakse ka Vooremaa Poolmaratoni ja JSL Kalju kodulehel. Kepikõnd ei ole võistlus, paremusjärjestust ei selgitata, kuid aeg fikseeritakse ja kajastatakse protokollis. Kahjuks kajastuvad Marathon 100 lehel vaid poolmaratoni läbijate tulemused. Endiselt ei ole kuskilt näha teatejooksu ja kepikõndijate fikseeritud aegu.

Tahan saata kiitused korraldajatele! Koik on hästi korraldatud. Alates numbri saamises, transpordist, tähistusest, toidust, auhindadest. Üks parimaid jookse auhindade poolest. Loosi auhinnad tekitavad igakord elevust. Võistlust on alahinnatud ja loodan et aastatega tuleb osalejaid aina juurde!

Liiga pikk lõik maantee ääres automüras,  kasutaks rohkem Kuremaa suusaradu võib-olla.

Väga hea korraldusega spordiüritus. Isegi ilmataat oli leplik ja lasi sajuta sportida. Raja esimesel poolel ilusad loodusvaated, kohalikud innustasid raja ääres. Imehea mulgi puder. Osalesime 6. korda, tuleme jälle.

Lõpus võiks rada sirgjoonelisem olla. See koht ei meeldi, kui liigutaks mööda J. Aamisepa tänavat finišist eemale ja tehakse veel ~3km-ne ring.

Teatemaratoni teine vahetus ei peaks passima bussis pool tundi.  Nad oleks võinud startijatele kaasa elada ja siis oma vahetuspunkti sõita.

Võiks kaaluda ka vanuseklasside/teatejooksu 2. ja 3. koha saavutanute väikest meeles pidamist ja pidulikku momenti.

Minu arust oli asi kõik ok.

Igal aastal midagi uut, ergutuspunkte järjest rohkem, jõudu korraldajatele samal tasemel jätkamiseks.