24. veebruaril toimunud Playtechi Kontorimaratonil jõudis erakordse tähiseni Eesti jooksja Rein Pärn. Nimelt läbis ta Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval oma 400.-nda maratoni.  400 maratoni on päris palju kilomeetreid, kui täpne olla siis 16 878 km ning sellise tähiseni jõudmiseni läks Reinul aega 29 aastat.

Rein Pärn (77) on enim maratone jooksnud Eesti harrastussportlane, tal on maratone koos pea kaks korda rohkem kui järgmistel kohtadel paiknevatel jooksjatel.  Värsket edetabelit enim maratone jooksnud harrastussportlastest näed Marathon100 jooksuhullude edetabelist siit.

Kogu maailmas on 400 või enam maratoni läbinud jooksjaid World Megamarathon Rankingu andmetel 260 ning 31. detsembri seisuga juhtis seda edetabelit 61-aastane sakslane Christian Hottas kel oli koos ei vähem ega rohkem kui 2634 maratoni. 

Ent nii jooksuhullude edetabel, kui rahvusvaheline ranking muutuvad sisuliselt igapäevaselt.  Nii on tänaseks Reinul koos juba 401 maratoni, nimelt läbis ta eile Suunto Virtuaaljooksu raames oma järjekordse maratoni.

Reinuga kohtudes ei paista see, et eile 42,2 km joostud sai, küll kusagilt välja.  Mees liigub trepist üles-alla täiesti tavaliselt ning kangustki ei paista kontides olevat.

Teine asi, mis Reinu juures silma paistab, on tema ülim tagasihoidlikkus. „Mitte midagi erilist,“ vastab ta Marathon100 küsimusele, kas neljasajas maraton kuidagi erilisena tundus.  „Medaliks oli (kontorimaratonil) haamer, (auhinnaks) anti kuvalda, kümne kilone. Ei hakanud seda (Tartust) kaasa tooma, lubati Tallinnasse tuua,“ lisab Rein Playtechi Kontorimaratonil täitunud neljasajanda maratoni kohta. 

Foto: Adam Illingworth

„Muidu oli seal tore, ega selliseid võistlusi mujal maailmas ka väga palju pole.“

Kuulda, et maratoni, kus 100 korda viiendale korrusele tõustakse ja tagasi laskutakse, toredaks nimetatakse, on päris mõnus.  Selleks peab vist tõeline jooksusõber olema!

„Üldiselt kõndisin treppidest üles,“ kommenteerib Pärn oma liikumiskiirust Kontorimaratonil.   Aega kulus tal Tartus 8 tundi 9 minutit ja 37 sekundit, kuid elu raskeimaks maratoniks ta seda siiski ei pea.  „Olen teinud ka hullema maratoni, Mont Blanci oma, seal oli 2,5 km tõusu.  Rada oli küllaltki mäe veeru peal, kui sealt alla oleks libisenud, ega see väga meeldiv ei oleks olnud,“ kommenteerib Rein eluterve irooniaga Mont Blanci maratonil valitsenud ohtusid.

Mõni päev enne Kontorimaratoni jooksis Rein virtuaalmaratoni Tallinnas, kus marsruudi peale jäi mitmeid Eesti Vabariigiga seotud tähtsaid paiku.  „Tegin enda marsruudi, hakkasin (Vabaduse) ausambast jooksma Estonia poole, seejärel üles Toompeale, sealt edasi sadamasse ja Viimsisse Laidoneri mälestusmärgi juurde.  Seejärel Metsakalmistule Pätsi juurde ja siis tagasi sõjaväekalmistu kaudu Tondi tänava kasarmuteni.  Vahepeal eksisin ära ka, nendes Veerenni tunnelites, seal ei osanud õiges suunas minna,“ räägib Rein oma hiljutisest maratonist.

„Vaatan kuidas ilm ja tuju on, võib olla homme teen järgmise virtuaali,“ räägib Rein Pärn oma plaanidest. „Neljapäev enam ei saa, siis on naistepäev, see rikub ära.“

„Virtuaalid mulle sobivad, saan tempo rahulikult valida, keegi ei oota minu järgi,“ selgitab Rein oma sagedasi starte Suunto Virtuaaljooksudel. „Teistel võistlustel on kuus tundi ajalimiit, kuid teised lõpetavad viie tunniga ära, peavad vähemalt pool tundi minu järgi ootama, see on natuke imelik.“

Joogipunkte virtuaaljooksudel küll pole, kuid Rein on jooksule 0,5 liitrise joogipudeli kaasa võtnud ning poolel distantsil kauplusest järgmise joogi ostnud. 

Küsin ka Reinu tervise kohta.  „Selg on natuke kange, kuid jooksuga läheb üle.  Distantsi lõpu poole hakkab tunda andma. Kuid jalad on korras. Kui liikuma saab, siis pole viga,“ märgib Rein oma tagasihoidlikkuses.  Kurtmas teda ei kuule ning ka ülivõrdeid tema suust ei tule.  Vaatamata sellele, et tema enda kohta peaks ülivõrdeid kasutama.

Soovime Marathon100 poolt Reinule jätkuvalt jõudu ja tervist ja uute maratonirekorditeni jõudmist.