Laupäeval Soomes toimunud poolmaratonil suri noor mees terviserikke tõttu finišisirgel. Nädalapäevad varem aset leidnud Stockholmi maratonil oli katkestajaid erakordselt palju, enam kui 1400. Kas sellistele olukordadele ja juhtumitele peaks tähelepanu pöörama? Jah, peaks!

Marathon100 ei kirjuta reeglina rahvajooksudel terviserikke tõttu elu kaotanud jooksjatest. Need on harvad juhused, mida tavaliselt kajastab pealkirjameedia. Sellised uudised võivad tekitada vale arusaama nagu rahvajooksudel käiks vaid higinäljas keskealised mehed, kes oma võimeid üle hindavad. Ei, rahvajooksudel osalevad nii noored, kui vanad, nii mehed, kui naised, nii treenitud, kui mitte. Ent kuivõrd värskelt on silme ees Stockholmi maraton ja seal toimunu (1400 katkestajat!!), siis peab just Marathon100 sellest kõigest kirjutama.

Tegemist on arvamuslooga, mitte uuringu tulemuste tutvustamisega. Seega võta seda kui kirjatükki, mis tugineb isiklikule kogemusele. Võib olla sul on teistsugused kogemused.

2026.a. võime kõva häälega öelda:“Jooksmine on popp. Jooksmine on popim kui kunagi varem.“ Allakirjutanul on selle üle väga hea meel. Jooksmine hõlmab nii palju head ja toob tervisele (nii vaimsele, kui füüsilisele) nii palju kasu! Jooksmine on äge!

Ent kuna jooksmise on enda jaoks leidnud täiesti uus põlvkond ja suur põlvkond, siis on rajal ning jooksuüritustel väga palju jooksjaid, kes alles avastavad jooksmist, kelle jaoks on nii palju uut. Vahel valitakse vale tempo, vahel ülehinnatakse oma treenitust, vahel pannakse liiga palju riideid selga. Eks sellistest kogemustest õpitaksegi. Ma tean, kuna olen ise kõik need vead oma nahal järgi proovinud. Võib olla on naiivne loota, et arvamuslugu väga palju muudab, kuid proovime vähemalt ja räägime sellest, mis muudab jooksmise ohutumaks ja tervislikumaks ja mõnusamaks.

1. Vali rahvajooksule registreerudes jõukohane distants.

Jõukohane=distants, mille jaoks oled piisavalt treeninud. Jah, iga terve inimene on võimeline läbima poolmaratoni või maratoni, kuid emotsioonid on paremad, kui selleks enne piisavalt valmistuda. Loomulikult, kui sul on enne jooksmise juurde asumist tugev ratta- või suusataust, tulevad tulemused kergemini, kuid üldjuhul tulevad tulemused ikka raskemini. Me ülehindame ju optimistidena oma võimeid, see on nii inimlik. Rõõmsad näod Insta ja FB postitustes on ainult 1% poolmaratonist-maratonist. 99% on järjepidev, rutiinne töö, milles pole midagi seksikat.

2. Testvõistlus, testvõistlus, testvõistlus

Enne maratoni või poolmaratoni läbimist proovi kindlasti mõni lühem distants ära. Poolmaraton on tegelikult sama raske, kui 2,5 10 km jooksu. Maraton on sama raske, kui 2,5 poolmaratoni.

3. Vali jõukohane tempo

Öeldakse, et distants ei tapa, tempo tapab ja selles ütlemises on väga palju tõde. Selleks ongi testvõistlused head, sest need näitavad ära sinu vormi. Tempo valikul kasuta näiteks Marathon100 võistlustempo kalkulaatorit. Jah, me oleme loomulikult palju enamaks võimelised, kuid esimene poolmaraton või maraton pole kindlasti selline, mida joosta võimete piiril. Sa ju ei tea, kus see piir veel on mistõttu enamasti jooksedki üle piiri.

4. Kõndimine on täiesti OK, isegi kui teised jooksevad, isegi võistlusel

Kui sa ei jõua enam plaanitud tempos joosta, siis on täiesti OK kõndida. Minut-kaks, kasvõi kolm või viis. Kurat, kõnni kasvõi distantsi kogu teine pool. Allakirjutanu kõndis ühel kuumal Haapsalu maratonil näiteks alates 28ndast kilomeetrist kuni 40ndani. Ilma ühegi jooksusammuta. Lihtsalt ei jõudnud. Ka kiired jooksjad kõnnivad. Jooks-kõnniga, kus tehakse regulaarseid kõnnipause, on näiteks ka maraton alla 2.30 läbitud. Joostes tuleb pulss alla, keha jahtub natuke ning edasi on hoopis kergem joosta.

5. Palava ilmaga loobu ajalistest eesmärkidest

Kui ilm on palav, kulutab inimese organism rohkem energiat keha jahutamiseks. Loe nüüd see lause uuesti läbi. Kui ilm on palav, kulutab inimese organism rohkem energiat keha jahutamiseks. Seega – sul on vähem energiat jooksmiseks. Lihtne ju. Kui sul on vähem energiat jooksmiseks, siis variant a – algses tempos joostes lõpeb energia enne finišit või variant b – jooksedki aeglasemalt, sest sedasi on energiakulu väiksem. Variant b on alati parem. Energiat hoiad kokku muidugi keha jahutades – särk märjaks, läbimärjaks, mitte lihtsalt niiskeks ning müts samuti.

6. Söö normaalselt, maga piisavalt, ära stressa ja käi korraks arsti juurest läbi

Joostes kaotatud energia tuleb toidust tagasi saada. Magades taastub keha treeningutest. Tööalane stress mõjub kehale otsekui raske treening, stressiolukordades vähenda treeningkoormust. Elu on tervik ja selle teised osad mõjutavad sind rohkem, kui see üks tund jooksmist päevas. Mine ka korraks perearsti juurde ja lase teha EKG ja vereanalüüs. Selline tühine asi nagu rauapuudus võib jooksmise väga kiiresti väga raskeks muuta. EKG on parem kui mitte-EKG, kuid ega koormustest ka paha pole. Ja kui sul on hea spordikell, siis näitab ka see liigse koormuse väga hästi ära.

7. Kui sa näed, et kaasjooksjal on rajal halb olla, peatu ja küsi – kas sa vajad abi.

Me ei ole rajal üksi. Aitame siis teineteist. Kui kellegil on ilmselgelt rajal halb, pea korraks kinni ja küsi järgi. Vahel aitab tops vett. Vahel aitab koos rahulikult edasi liikumine. Vahel tuleb helistada ja kutsuda abi. Hoolime siis üksteisest.