Tiidrek Nurme jooksis laupäeval Kuressaare linnajooksul Eesti kõigi aegade parima 10 km tulemuse. Senine Eesti rekord, mis oli püstitatud 2020.a. Raplas, paranes täpselt ühe sekundi võrra. Jooksjad rõõmustasid, korraldajad teavitasid ning hetkeks oli kõik ilus.

Kuni selgus, et distantsil, kus uus tippmark joosti, puudus kehtiv rajapass/sertifikaat.

Rajapass nimelt kinnitab seda, et konkreetne rada on nõuetekohaselt möödistatud ning märgistatud. Raja mõõtmine on väga täpselt reglementeeritud asi, peabki olema, sest samadel alustel mõõdetakse radu ju kogu maailmas ning peab olema tagatud nii maailmarekordite reeglitepärasus, kui tulemuste võrreldavus. Kõik asjad, mis on täpselt reglementeeritud, on ka keerulised. Kõik, mis on keerulised on loomulikult kallid. Ajamahukad samuti. Ning nõuetele peab lisaks rajale vastama ka raja mõõtja. Mis sa arvad, kui palju on Eestis neid spetsialiste, kellel on õigus rada nõuetekohaselt mõõta?

Eestis on kergejõustikuliidu andmetel täpselt 11 võistlusdistantsi, millel on kehtiv rajapass või sertifikaat. Üksteist! Lätis on ligikaudu 50 reeglitepäraselt mõõdetud rada. Soomes on enam kui 200 sertifitseeritud rada. Eestis on 11.

Toome ära ka need võistlusrajad, mille on EKJLi andmetel kehtiv rajapass või serfikaat olemas. Need on Tallinna maratoni 2022.a. kolme põhidistantsi rajad. Samuti Tallinna maratoni 2021.a. kolme põhidistantsi rajad. Lisaks Tartu linnamaratoni 21,1 km rada. Ultima thule maratoni maratoni ja poolmaratoni rajad. Paide-Türi rahvajooksu 5 km rada. Rapla Selveri suurjooks 10 km rada. Reaalselt kaheksa rada, sest Tallinna maratonil on ju korrektselt mõõdetud nii 2022.a. kui 2021.a. rajad, kuid korraga mõlemal ju ei jookse. Või siis kuus rada, sest ka Ultima Thule maratoni me tänavu kalendrist ei leia.

Kõik. Rohkem ei ole.

Miks on lõunanaabritel ja põhjanaabritel meist nii mitu korda enam nõuetekohaselt mõõdetud radu?

Muidugi, tavalist jooksjat kogu see rajapasside värk ei mõjuta. Ideaaltrajektoori pidi suudavad meist joosta vähesed. Me võistleme ju iseendaga, mitte Eesti rekorditega. Meid ei huvita, kas rabajooks on 6,0 või 6,2 või 6,3 kilomeetrit pikk. Me jookseme muudel põhjustel. Me jookseme sellepärast, et jooksmine teeb meile head. Kui jooksjaid on rohkem on ka head rohkem. See on ka Marathon100 eesmärk: et jooksjaid oleks rohkem, et me liiguks rohkem ja oleks head rohkem. Seepärast on Marathon100 veebilehel ka kõik eestlaste jooksutulemused kirjas, kuna kõik tulemused on head. Ka need, mis on joostud rajal, mis ei ole ametlikult mõõdistatud. Ka Tiidreku tulemus on hea. Tegelikult isegi väga hea.