Äsja Eesti jooksjate poolt 100 x 10 000m maailma tipptulemuse püstitamine näitas, et ka sport pakub EV100 tähistamiseks mitmeid häid võimalusi.  Kui Guinnessi rekordtiimi pääsemine eeldas keskmisest nobedamaid jalgu, siis maratonide kogumine annab võimaluse ka neile, kel on küll hea vastupidavus, kuid jooksukiirusest jääb lühemate distantside läbimiseks natuke vajaka.

2018.a. on mitmel maratonikogujal sümboolse tähendusega eesmärgid.  Ain-Ivar Tupp aka dr. Holden püstitas mullu eesmärgiks saada 100 maratoni täis juuni viimaseks nädalavahetuseks, mis nõudis aasta esimesel kuuel kuul 21 täispika maratoni läbimist.  Vaatamata paarile tagasilöögile tuli Ivar oma eesmärgiga ilusti toime.

Ida-Virumaa Staadionimaratoni raames täitus 100 maratoni järgmisel jooksjal, Mart Maasikrannal.

Ent kaks jooksjat – Meelis Koskaru (avafotol keskel) ja Rein Pärn – on seadnud eesmärgiks läbida tänavu vähemalt 100 maratoni.  Meenutuseks – maratonidistants on 42,195 km ehk 100 maratoni teeb aastaseks jooksukilometraažiks austusväärsed 4219km.

Rein Pärnal (fotol), kes sai juuni lõpus 78-aastaseks, on kuue kuu ja 11 päevaga koos 58 maratoni.  Eile jooksis ta oma 444.-nda maratoni ehk samas tempos jätkates täitub Reinul detsembri lõpuks uskumatuna tunduvad 500 maratoni.

Meelis Koskaru (40) on sel aastal läbinud 49 maratoni ning ka tema eesmärk on täiesti reaalne.

Alustasid 6 kuud tagasi eesmärgiga läbida esimese eestlasena 2018.a. 100 täispikka maratoni. Kaugele jõudnud oled?

”Hetkel olen 7.juuli seisuga läbinud 47 maratoni, mis on selgelt vähem, kui võiks poole aastaga olla,” kommenteeris Meelis oma hetkeseisu mõni päev tagasi. ”Ideaalis võiks poolel teel olla 50 maratoni, kuid usun siiski, et suudan aasta lõpuks 100 maratoni läbida.”

Milliseid emotsioone esimesed 6 kuud on toonud? Kas kõik on läinud plaanipäraselt või on tulnud ka takistusi?

”Emotsioone on palju! Täpselt niimoodi ma arvasingi, et eesmärk on väga raske, kuid teostatav ja kõik ei saagi plaanipäraselt sujuda. Talvisel ajal külmakraadide ja lumega joostes tundsin kannakõõluse valu, mistõttu tegin märtsi alguses nädalase pausi. Samamoodi tegin nädalase pausi jaanuari lõpus kerge külmetuse tõttu. Eks sealt need miinused tulid. Ka jaanipäeva-järgselt võtsin lastega Virumaa-reisi ette, mis tähendas taas nädalast jooksupausi ja maratonimiinust. Usun siiski eesmärgi täitmisesse ja pinges seetõttu ei ole. Olen kogenud uskumatult palju toetust ja erinevaid emotsioone, et see ära teha! Uued kogemused uutel radadel koos uute tutvustega on andnud palju vaimujõudu ja usun, et niimoodi suudan aasta teise poole edukamalt läbida.”

Kuidas tervis ja keha on vastu pidanud?

”Tervis ja keha on üllatavalt hästi vastu pidanud. Nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ma ei eita, et jaanuari lõpus oli kerge külmetushaigus, millest sain jagu küüslaugu, mee ja tee abiga puhtalt looduslike vahenditega ning talvisel ajal tundsin kannavalu, mis taandus pärast jää- ja lumekompressi. Nüüd sellised vaevad puuduvad ja püüan neid vältida. Vaimselt olen meele virgana hoidnud erinevaid võistlusradu külastades, püstitades aeg-ajalt kiiremate jooksudega tempomuudatusi. Olen kohtunud paljude heade jooksusõpradega ja tunnetan edasiviivat toetust.”

Mis seni kõige raskem või keerulisem on olnud?

”Kummalisel kombel on kõige keerulisem olnud treeningute puudumine. Kui varem sain maratonide vahel erinevate trennidega tunnetada kiirust või aeglust, siis nüüd on 3-4 päeva vahel taastumisaeg koos uue süsivesikuterikka toidu ülesehitusega. Kohati õnnestub tööle ja tagasi koju liikuda tunnike jalgsi, kuid trenni mõttes see midagi juurde ei anna, pigem on see vajalik taastumiseks.”

”Huvitav ongi asjaolu, et füüsiliselt ma nende maratonidega katki ei lähe ja jõuaksin rohkemgi, samamoodi on vaimse poolega, kuid keerulisem on ajalise faktoriga- näiteks kulub maratonidele tagasihoidlikult 4:30, mis tähendab loobumist nii mõnestki filmist ja raamatust. Mõnikord valin tempo mõttes mõne maratoni, näiteks Tartu Maastikumaratoni, Hiiumaa ja Võidupüha Maratoni, kus teen kiiremaid liigutusi isegi palavust või tugevat vastutuult trotsides. Nendel võistlustel jäi 3:34 ja 3:37 kanti joostes varugi ja tundsin kergendust, et pole pikkade jooksudega täiesti aeglaseks vajunud. Keeruline oli ka kolme maratoni läbimine Narva Kreenholmi staadionil, kus tiirutasime 316,5 ringi ühe ööpäeva jooksul. Jalad olid muidugi kanged ja väsimus suur, kuid väiksem eesmärk sai edukalt täidetud.”

Mida oled jooksuväliselt muutma pidanud? Toitud ikka samamoodi? Viirused pole tihedamini ennast külge pookinud? Stressitase pole suurenenud?

”Hea meelega loen rohkem raamatuid, käin rohkem kinos ja veedan rohkem aega lastega, kuid aeg seab piirid. Hea on see, et paljud jooksud sooritasin ajal, mil lapsed olid koolis ja sain nendega ikkagi rohkem koos olla. Viimati jätsin jooksud jooksmata ja külastasime lastega Virumaad - Vasknarva linnust, Kuremäe kloostrit, Narva pimeaeda, Narva-Jõesuu randa koos minu sõjaväebaasiga, Oru lossiparki, Valaste juga ja minu lapsepõlvekodu Maidla mõisa. Seega otseselt midagi väga muutma ei peagi, kui oskuslikult plaane sättida.”

”Toitumisega on küll niimoodi, et isu on kalorikulu puhul suurem ja saan endale tavalisest rohkem lubada. Mingit erimenüüd koostanud pole, kuid jooksude vahel püüan tarbida rohkem mineraalvett ja salativalikus on kindlasti peedisalat. Kõik on looduslik- mingeid lisandeid ma ei tarbi. Stressitase on pigem langenud, kuna tegelen pidevalt mingite tegevustega ja asjatute probleemide peale mõtlen vähem. Ajaplaneerimine saab uue tähenduse ja igasuguse tühikargamise peale aega ei raiska.”

Soovime nii Meelisele kui Reinule eesmärkide poole liikumisel jõudu ja vastupidavust!

Eestis enim maratone läbinud jooksjate nimekirja näed siit, 2018.a. jooksjate TOPi näed siit.

Fotod: Ardo Säks, Tarmo Haud, Lahemaa Kepikõnni- ja Käimismaraton