Väidetavalt on Jõgeva üks kahest maakonnast, kus ei toimu ühtegi jooksumaratoni.

Meile tundus, et see on puudus, mida saab võrdlemisi lihtsalt parandada. Proovime siis.

Päris esimeseks seda pidada ei saa. Korra märkis Eestis sagedasti jooksev soomlane Janne Harakka siin virtuaali jaoks trassi maha ja sama nimega jooksu mõned vaprad ka läbi tegid.

Möödunud laupäevaks otsustas ilmataat korraks niisutussüsteemi kinni keerata ja hommikul kohale tulnud said starti oodates ennast mõnusas päikesepaistes soojendada. Oleks võinud ka hullem olla, novembrit ju ette ei tea.

Kas siis ideaalilähedaste tingimuste emotsioonist või lihtsalt tugevat treeningut plaanides, alustasid Hannes Veide ja Martin Kala päris teravalt. Esimese ringi järel võis eeldada harrastussportlaste jaoks märkimisväärselt kiiret 3.15 kanti lõpuaega. Kolmandaks ringiks oli Martin siiski üksi jäänud. Kas hakkas tunda andma regulaarse trenni puudus või mõjutab nüüdseks juba number passis, igatahes võttis üks meie elavaid ultrajooksulegende tugevalt tempot alla.

Jooksu teine pool läks ka liidril raskeks. Eks sügise suurtest üritustest on ka veel vähe aega möödas korralikuks taastumiseks. Aga, krampidega võideldes, ta ilma mingit abi saamata lõpuni vastu pidas.

Poodiumi teise astme hõivas ehk esikolmikust kõige stabiilsema jooksu teinud Marden Muuk, jättes Hannesele kolmanda koha.

Ja nagu ikka, kõige rohkem said päeva nautida kõige visamad osalised. Peale värviküllast päikeseloojangut tuli korralik lumepilv. Küll üürike, aga tugevalt jõulutunnet tekitav.

Ja lõppeks. Kogu selle pingutuse peale ei antud ühtegi medalit ega auhinda. Ainult rahuolu aktiivsest päevast.

Kuningamäe esimese maratoni tulemusi vaata Marathon100 veebist siit.

Fotod ja tekst: Peeter Oranen