Tänavune Tallinna maraton tuleb kõigi aegade tugevaim – kahel pikemal distantsil on stardis rohkem tugevaid jooksjaid, kui kunagi varem.  Tugeva stardinimekirja põhjuseks on korraldajate soov saada Tallinna maratonile 3 aasta perspektiivis Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF kuldmärgis.    Vastava märgise saamiseks tuleb täita mitmeid tingimusi, millest üheks oluliseks on ka osavõtjate kõrge sportlik tase. 

Ent IAAFi poolt püstitatud nõuete täitmisel on veel teinegi eesmärk – luua Eesti tippjooksjatele täiendav võimalus tiitlivõistlustele kvalifitseerumiseks.  MM-võistlustele ja olümpiamängudele kvalifitseerumiseks on mitu võimalust, millest traditsioonilisemad on ajanormatiivid.  Näiteks tänavustele MM-võistlustele pääsemiseks tuleb maratonis olla kiirem kui 2:16:00 (mehed) või 2:37:00 (naised).  Kuid maratonis omandavad sama õiguse ka Gold Label märgist kandvatel võistlustel esikümnesse tulnud sportlased. 

See on ka üks põhjustest, miks Tallinna maratoni eesmärgiks on kolme aasta perspektiivis jõuda IAAFi kuldmärgiseni.  Sellise märgiseni jõudmisel kvalifitseeruvad Tallinna maratonil esikümnesse tulevad sportlased automaatselt tiitlivõistlustele. Loomulikult – tee selleni on pikk ning selleaastase Tallinna maratoni erakordselt tugev stardinimekiri on alles esimene samm sinna suunas.

Tõenäoliselt kõige kõrgema sportliku tasemega saab sel aastal olema poolmaratoni distants.  Sel võistlusmaal on stardis 4 Keenia jooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 1:01:00.  Evans Cheruyot (isiklik rekord 1:00:26) sai kõrgetasemelisel poolmaratonil Istanbulis viienda koha.  Paul Kariuki Mwangi (1:00:43) kontol on Bucuresti poolmaratoni võit ning esikolmikukohad Milanost ja Cremonast.  Rhonzai Lokitam Kilimo (1:00:49) tuli kevadisel Berliini poolmaratonil teiseks.  Nicholas Mulinge Makau (1:00:58) on viimastel aastatel pjedestaalile mahtunud nii Kiievis kui Luganos. 

Tugevatele Aafrika jooksjatele sekundeerivad mitmed Euroopa sportlased – Stefano La Rosa Itaaliast (1:02:15), David Nilsson Rootsist (1:03:30), Andrian Lehmann Šveitsist (1:04:29), Janis Viskers Lätist (1:06:00). 

Eesti rekord poolmaratonis on Pavel Loskutovi 2001.a. Göteborgis joostud 1:03:00, käesoleva hooaja edetabelit juhib Tiidrek Nurme tulemusega 1:03:26.

Ka naiste stardinimekiri on poolmaratonis hirmkõva.  Stardis on koguni kuus jooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 1:12:00.  Eesti rekord poolmaratonis kuulub Jane Salumäele (1:10:10, 1994), käesoleval hooajal on Leila Luik jooksnud 1:18:34.

Naistest on esikohakonkurentsis ka tugev Belgia jooksja Nina Lauwaert (1:11:50).  Tugevate Keenia, Etioopia ja Maroko jooksjate kõrval leiame stardinimekirjast ka Jekaterina Patjuki (isiklik rekord 1:14:24).  Katja on tulnud Eesti meistriks enam kui 100 korral ning ta on ka Eesti tänavune 10 000 m meister.

Maratonis on rajal kaks meesjooksjat, kelle isiklik rekord on parem kui 2:10:00.  Alfers Lagat Keeniast on maratoni läbinud tulemusega 2:06:48 ning tema võib reaalselt ohustada ka Tallinna maratoni rajarekordit.  Lagat on tulnud esimese kuue sekka nii Frankfurdi, Tokio, Eindhoveni kui Pariisi maratonidel. Josephat Kiprono Leting Keeniast (2:09:34) on küll mõni minut nõrgema isikliku rekordiga, kuid saanud samuti mitmeid esikuuikukohti Hamburgis, Krakovis, Münsteris, Enschede maratonil.

Tõenäoliselt tuleb maratoni võitjagi kümne Aafrika päritolu maratoonari seast, kuid pöialt võiks hoida ka Läti tugevale jooksjale Valeriys Solnerovichile, kes sageli Tiidrek Nurmele ja Roman Fostile on konkurentsi pakkunud.

Naistest on stardis lausa viis jooksjat, kes on maratoni läbinud kiiremini kui 2:30:00.  Neist parima isikliku rekordiga on Philes Moraa Ongori Keeniast (2:24:20), kes püstitas oma rekordi 2011.a. Rotterdami maratoni võites. Viimastel hooaegadel on ta rohkem võistelnud poolmaratonis, kus oli kümmekond aastat tagasi laua hooaja edetabeli juhiks sel distantsl.

Ongorile pakuvad konkurentsi Emily Chepkemoi Samoei (2:26:52) ja Sarah Jebet (2:27:07) Keeniast ning Konjit Biruk Tilanun (2:28:11) ja Genet Habela Abdurkadir(2:29:22) Etioopiast.

Tugev tase tähendab ka erakordselt suuri auhinnarahasid.  Nii naiste kui meeste maratoni võitja võivad pälvida 8000 euro suuruse võidupreemia, selle eelduseks on tulemus alla 2:11 (mehed) ja 2:29 (naised).  Eraldi auhinnarahad on ette nähtud ka Eesti jooksjatele, kuid sealgi on eelduseks korralikud tulemused.

Eesti jooksjate täpne nimekiri selgub septembri esimestel päevadel.