1. Linn

Kas sa tead mõnda Frankfurdi vaatamisväärsust? Mina ka ei tea.  Olin kolm päeva Frankfurdis ja siiani ei tea.  Pariisis on Louvre, Notre Dame katedraal, Viinis on Klimti maalid ja kuningalossid, Roomas  Colosseum, Amsterdamis „kohvipoed“, Hamburgis Reeperbahn, aga Frankfurdis?

Tagajärg: oled maratoni stardis puhanud jalgadega.

2. Transport

Tallinnast saad Frankfurti Lufthansaga.  Otse. Null ümberistumist.  Kaks tundi lennukit ja oled kohal.  Muidugi lennustatistika järgi oli Lufthansa Euroopas lennutäpsuselt septembris alles 20. positsioonil.  Lennutäpsuse all ei mõtle ma loomulikult seda, et maandutakse vales linnas, vaid seda, et graafikust kinnipidamine pole alati saksa täpsusega.  Seda ma muidugi enne lendu ei teadnud.  Tagasilend oli loomulikult ülemüüdud ehk overbooked. Ja jäi tund aega hiljaks.

Tagajärg: vähem kõndimist lennujaamades, puhanumad jalad.

3. Reserveeritud sakslased

Seisad stardikoridoris ümbritsetuna kohalikest jooksjatest.  Teadustaja üritab rahvast üles kütta hüüdes – ja nüüd tõstke kõik käed üles! Chicago maratoni kogemus värskelt meeles -- tõstan käed kõrgele pea kohale, võtan kopsud õhku täis ja hüüan kõva häälega JEE! Olen 50 meetri raadiuses ainuke, kes julgeb häält teha.  Kõrval seisev Saksa tädi vaatab pahase näoga mulle otsa.  Ees seisvad jooksjad pööravad pea – kes see lollakas karjub?

Tagajärg: pulss on stardihetkel sama madal nagu Eesti filme vaadates ning stardiärevust pole ollagi.

Maratonmobiil.  Kohalik toodang.  

4. Reserveeritud sakslased vol 2

Frankfurdi kodanikud on viisakad. Nad väldivad liigsete sõnade loopimist.  Mul on seljas särk, millele suurelt kirjutatud „Estonia“ ja numbril on nimi Janek.  42 kilomeetri jooksul kuulen raja servast korra sõna Estonia – kuid seda ei hüüta mulle, vaid üks publiku esindaja räägib teise publiku esindajaga – näe Estonia jooksja on ka kohal.  Kaks korda kuulen oma eesnime Janek.

Tagajärg: saad publiku asemel keskenduda oma jooksule

5. Reserveeritud sakslased vol 3

Kaasaelamine tähendab kohalike jaoks vilistamist.  Seltskonnal on tumesinist värvi plastmassist viled suus, osadel 1, vahel ka 2, ühel tüübil koguni 3.  Neid siis vilistatakse ning tunne on nagu Vene miilits ajaks sind taga.  Paneb kiiremini jooksma küll.  Enese hääle eksponeerimist välditakse.  Küll on kuulda alpikellade kõlinat või suusavõistlustel nähtud pöörlevate kõristite heli, kuid vaid üksikud sakslased elavad kaasa oma häälega.

Tagajärg: vile jätab mind sama külmaks, kui oktoobrikuine Frankfurdi ilm.

20 000 jooksjat linnas - oled loll, kui neile midagi müüa ei proovi

6. Reserveeritud sakslased vol 4

New Yorki maratonil löövad patsu isegi rada turvavad politseinikud.  Saksamaal löövad patsu ainult lapsed, kuid sedagi mitte palja käega vaid sellise suure täispuhutud käega.  Käepuude tähendab  batsille.  Enamus jooksjaid kasutab neidsamu käsi ju ninast tati välja puhumiseks.  Kas sa tahaks sellise käega patsu lüüa?

Tagajärg: kasutad käsi jooksmisel nagu Jooksupartneri trennis ning säästad patsu-energia jooksmiseks.

7. Ilm

Frankurdis ei saja oktoobri lõpus lund.  Erinevalt Eestist.  Pistad maika ja lühkad kotti ning ei pea mõtlema selle peale, mida selga panna.  Nagu läheks Harku järve jooksule.  12 kraadi on ju ideaalne jooksuilm. 

Tagajärg: igaks asjaks on õige ilm.  Kui tahad päikest näha, siis seda näed telekas ja kui tahad head jooksuilma, mine oktoobris Frankfurti.

Kuus tundi peale võistluse algust jõudsid finishisse ka viimased jooksjad. 

8. Rajamärgistus

Saksa maratonid on tuntud selle poolest, et ideaalne jooksutrajektoor märgitakse asfaldile helesinise joonega.   Jooksed kogu aeg joone peal ning tead, et lõpuks peaks täpselt 42,195 km kokku tulema.  Minu kella GPS näitas küll 43,45 km.  No ei osata seal Saksamaal rada mõõta.  Ent paremini ikka kui Chicagos, kus GPS väitis, et ma jooksin 44,29 km.  Ent Chicago saavutasin ma tippkiiruseks osadel rajalõikudel ka 1 minut ja 9 sekundit per kilomeeter ehk olin isegi Usain Boldist kiirem.  Ha!

Tagajärg: ideaalset trajektoori mööda joostes jõuad stardist finišisse kõige otsesemat teed mööda.

9. Lauge rada

Ja lõpetuseks – Frankfurdi maraton sobib kiire aja jooksmiseks ka väga lauge raja tõttu.  Vaid korra elus olen jooksnud laugemal rajal – Tondiraba sisemaratonil.  Rajal puuduvad tõusud, mis muidugi on jama – muidu saad vähemalt tõusudel kõndida, kuid Frankfurdis pead kogu aeg jooksma.  Tõususid lihtsalt pole.

Tagajärg: lauge rada sobib hea tulemuse jooksmiseks loomulikult väga hästi.  No comments.

Tõenäoliselt üks suuremaid tõuse maratonirajal ...

Hea tulemuse jooksmiseks on muidugi veel üks eeldus vaja täita.  Trenni tuleks ka teha.  Kõik eelnev on nagu peedimahla joomine enne maratoni – võid seda endale liitrite kaupa sisse valada, kuid tulemus on ikka selline Harju keskmine.  Lauge rada ja reserveeritud sakslased mõjuvad ka sinu tulemusele kõige paremini siis, kui käid jooksusussidega mitte ainult ööklubis ja tööl, vaid vahel ka trennis. 

Ka Frankfurdis pakuti maratoonaritele õlut.